Kasutatakse filmide ja teiste läbipaistvate materjalide mõõtmiseks Mõõtmine densitomeetriga Trüki juures kasutatakse mõõtmiseks densitomeetrit, kus mõõdetakse põhiliselt järgmisi parameetreid: 1. Densiteeti ehk värvitugevust. Heledust 2. Rastriprotsenti 3. (Rastri)punktikasvu 4. Trappingut ehk värvide kattevõimet (kleepuvust) 5. Hallitasakaalu Densitomeetri ehitus Densitomeeter mõõdab CMYK värvi heledusi läbi erinevate filtrite. Need ehitatakse nii, et nad "näeksid" inimese silmaga sarnaselt. Valguse peegeldumisel tekkivate hälvete vähendamiseks kasutatakse polarisatsioonifiltrit. Mittepolariseeritud Mittepolariseeritud Valguse peegeldumise valgusvalgus suund Valguse murdumise suund
* varbspiraalsed – tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Galaktikate 3 põhitüüpi: * Seyterti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. * Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, tugevad emissioonjooned, ketas näha väga nõrgalt. * Kvasarid- peeti algul pikka aega ülitähtedeks, praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikatega, mille tuuma heledus tuhandeid kordi ületab ülejäänud osa heledusi. On ühed kaugemad objektid maailmaruumis. 25. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate ehitus: hajusainet suurel huljal, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5 x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas, tolm, noortähed asuvad õhukeses pöörlevad kettas, mis ümbritsetud vanadest tähtedest koosnevast keskosa mõhnast. 26 Kirjeldage tähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates.
Taeva lauspilvisuse mudeli põhjal arvutatud prognoos on reaalsete valgustingimustega võrreldes konservatiivsem. 52. Valgustuse worst-case analüüs Pikaajaliste mõõtmisandmete või erinevate matemaatiliste mudelite põhjal arvutatakse nö prognoostaeva heledus, millest reaalse taeva heledus on suurem vähemalt 85% kogu aasta jooksul ajavahemikus 9 kuni 17. 53. Pindade heledused Pindade heledusi on vaja arvutada sellepärast, et visualiseerida pindadelt hajuva ja peegelduva valguse intensiivsust. Pindade heleduse põhjal on võimalik hinnata ruumidesse jõudva päevavalguse kvaliteeti võrreldes tekkivaid heleduse kontraste ja visuaalset mugavust. 54. Päikesekiirguse hulk ja jaotumine hoone kavandamisel Analüüs võimaldab optimeerida päikeseenergia passiivset kasutamist ning ette näha hoone fassaadil või maapinnal tekkivaid varjualasid või pindu, mis võiksid
hajutajaga, mis peegeldab talle langenud kogu kiirguse tagasi difuuselt (kõigis suundades), Lamberti seaduse järgi. Heleduskoefitsendi neli juhtu: 1) kahesuunaline heleduskoefitsent 2) poolsfääriline, suunatud 3) suunatud-poolsfääriline 4) kahe-poolsfääriline langev kiirgus saabub poolsfäärist ja ka peegeldunud kiirgus mõõdetakse poolsfääris nt pilves ilmaga albeedo mõõtmine. Kiirgustemperatuur pikalainelise kiirguse piirkonnas püütakse tavaliselt mõõdetavaid heledusi taandada uuritava objekti temperatuuri hinnangutele nn kiirgustemperatuurile. Stefan-Boltzmani seadus musta keha poolt kiiratav kogu kiirgusenergia on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda asmtega. Wieni nihkeseadus annab ags lainepikkuse, mille juures on kiiratava energia maksimum. Päikeseenergia max on rohelises piirkonnas ja maapinna tavaline on 3-15 µm. keha kiiratav energia oleneb lisaks temperatuurile veel ka keha kiirgusvõimest (enamuse looduslike
võib tõenäoliselt lugeda orbiidiliikumiseks (suure vahekauguse tõttu nõrga raskustungi mõjul); optilised on paarid, mis näitavad sirgjoonelist liikumist üksteise suhtes, nii suurt, et seda tõenäoliselt vastastikuse raskustungi mõjuga seletada ei saa. Väärtuslik on juba paljas teadmine, et antud tähtede paar moodustab ühe füüsikalise süsteemi; uurides statistiliselt füüsikaliste paaride komponentide omadusi (heledusi, spektreid, suhtelisi kaugusi), võib muu seas teha huvitavaid järeldusi tähtede arenemiskäigu kohta. Nüüdisajal on see vast ainus võimalus Struve ja tema järglaste kogu töövilja ärakasutamiseks. Veel huvitavamad oleksid suurearvulised andmed kaksiktähtede orbiitide kujude ja perioodide kohta, kuid need, nagu öeldud, võivad praeguste uurimisviiside juures välja kujuneda alles aastatuhandete jooksul; praegu