S stabiilsust bakterirakus kontrollivad ClpXP proteaas ja RssB. RssB eksponeerib valgu proteaasile. PhoP/PhoQ poolne kontroll - PhoP aktiveerib iraP (yaiB) geeni, mille poolt kodeeritud valk stabiliseerib S-i interakteerudes RssB-ga. Erinevad anti-adaptorvalgud stabiliseerivad RpoS-i. Slaid!?? Valk Rsd (regulator of sigma D), mis seondub spetsiifiliselt 70-ga, toimides anti-sigma faktorina. Seondumine toimub piirkonda, mis kattub promootorite 35 heksameerset järjestust äratundva domääniga. Rsd hulk tõuseb siis, kui rakkude kasv aeglustub ja on maksimaalne statsionaarsesse faasi rakkudes. Kuna enamus 70-st on statsionaarse faasi rakkudes inaktiivses olekus, seondub RNA polümeraasiga eelistatult S. Lisaks on kirjeldatud veel faktor Crl, mis soodustab S-i seondumist RNA polümeraasiga. Erinevalt 70-st on 54 võimeline seonduma promootoriga ka ilma RNA polümeraasi koostisesse kuulumata
konkureerima. T. Nyströmi laboris näidati, et S üleekspressioon põhjustas transkriptsioonitaseme langust 70-sõltuvalt promootorilt ja vastupidi, 70 üleekspressiooni korral langes transkriptsioon S-st sõltuvatelt promootoritelt. Ka "kuumashoki" vastusel osalev 32 konkureerib 70-ga. Hiljuti identifitseeriti valk Rsd (regulator of sigma D), mis seondub spetsiifiliselt 70-ga, toimides anti- sigma faktorina. Seondumine toimub piirkonda, mis kattub promootorite 35 heksameerset järjestust äratundva domääniga. Rsd hulk tõuseb siis, kui rakkude kasv aeglustub ja on maksimaalne statsionaarsesse faasi rakkudes. Kuna enamus 70-st on statsionaarse faasi rakkudes inaktiivses olekus, seondub RNA polümeraasiga eelistatult S. Lisaks on kirjeldatud veel faktor Crl, mis soodustab S-i seondumist RNA polümeraasiga. 6S RNA mõju transkriptsioonile 6S RNA-d on eksponentsiaalselt jagunevates rakkudes 1000 koopiat, statsionaarse faasi rakkudes aga 10 korda enam
komplementaarsust. Nii kaua kuni leitakse komplementaarne piirkond. Üksikahel tungib kaheahelalisse DNA-sse ja asendab seal selle ahela. Ühel rekombineeruval DNA-ld on tunduvalt rohkem geene kui teisel. On tekkinud 2 Holliday ühendust – teine kromosoom pole ikka veel lõigatud, ainult vesiniksidemed lõhutud ja selle asemele liikunud. Seejärel esimesena lõigatud kromosoomil lõigatakse juurde. Mõlema Holliday ühendusega liituvad 2 heksameerset kompleksi ja liiguvad edasi üksteisest kaugemale. Seejärel on kaks kohta, kus saab toimuda risti lõikamine. Võidakse kahte moodi Holliday ühendust lõigata – mõlemas kohas peab samamoodi lõikama, kuigi kromosoomid ei lahutu omavahel. Kas mõlemast juba vahetunud või veel vahetumata ahelad. Krossingover kas tekib või mitte. Lagundajaks on RuvC valk, valib, kumba lõigata. Kui lõikab vana ahelat, siis ei toimu midag. Kui juba vahetatud ahelat, siis toimub rekombinatsioon. 1. etapp:
annaabi.ee 
