seas. Tema arvates on ka Maa alumine pool asustatud. Kõige tuntum on ehk Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas (või tõestas?), siis tõi ta hekatombi (kr hekatombe), s.o sajast härjast koosneva ohvri.
Näiteks on Kuu tekitatud heli kõige kõrgema tooniga, Saturni tekitatud heli aga kõige madalama tooniga. Üheskoos kõlavad need helid harmoonilise tervikuna. Seda võis küll kuulda ainult Pythagoras, kellel ainukesena oli nii peen kuulmine. Kõige tuntum on ehk Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas (või tõestas?), siis tõi ta hekatombi (kr hekatombe), s.o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult ei tarvitsenud see üldsegi olla täpselt selline ohver: hekatombiks nimetati lihtsalt suurt ohvrit mitte alati polnud need härjad (kr bous) ning mitte alati polnud ohvriloomi sada (kr hekaton).
pütaagorlane, aga kombe kohaselt omistati see tõestus, nagu teisedki avastused, Pythagorasele. Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchus, foiniikia kaupmees Tüürosest. Pythagoras oli antiikolümpiamängude kahekordne rusikavõitluse võitja. Kõige tuntum on ehk Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas (või tõestas?), siis tõi ta hekatombi (kr hekatombe), s.o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult ei tarvitsenud see üldsegi olla täpselt selline ohver: hekatombiks nimetati lihtsalt suurt ohvrit mitte alati polnud need härjad (kr bous) ning mitte alati polnud ohvriloomi sada (kr hekaton). Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile ehitatud ruudu pindala võrdub ülejäänud kahele küljele ehitatud ruutude pindaladega. Täisnurkne kolmnurk.
Näiteks on Kuu tekitatud heli kõige kõrgema tooniga, Saturni tekitatud heli aga kõige madalama tooniga. Üheskoos kõlavad need helid harmoonilise tervikuna. Seda võis küll kuulda ainult Pythagoras, kellel ainukesena oli nii peen kuulmine. Kõige tuntum on Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas (või tõestas?), siis tõi ta hekatombi (kr hekatombe), s.o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult ei tarvitsenud see üldsegi olla täpselt selline ohver: hekatombiks nimetati lihtsalt suurt ohvrit mitte alati polnud need härjad (kr bous) ning mitte alati polnud ohvriloomi sada (kr hekaton). Eukleides Ta on sündinud umbes 325 eKr ja surnud umbes 265 eKr. Tema elust on väga vähe teada, kindel on vaid see, et tegutses ja õpetas Egiptuses Aleksandrias. Tema sünnikoha kohta on kaks üpris vastakat hüpoteesi
võrdub hüpotenuusi ruuduga. Teadmised täisnurksest kolmnurgast olid inimkonnal juba varemgi, Vanas-Egiptuses näiteks kasutati maatükkide väljamõõtmisel kolmnurka külgedega vastavalt 3, 4 ja 5 ühikut, selle teooria tõestajaks aga peetakse Pythagorast ennast. Kõige tuntum on Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas või tõestas, siis tõi ta hekatombi, s.o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult ei tarvitsenud see üldsegi olla täpselt selline ohver: hekatombiks nimetati lihtsalt suurt ohvrit mitte alati polnud need härjad ning mitte alati polnud ohvriloomi sada. Esmalt tõestame seda nii nagu tegi Eukleides oma raamatus "Elemendid." Vastavalt Eukleidese teoreemile on ja Liites need kokku saame, et Esitan siinkohal selle teoreemi ja tema tõestuse mõttekäigu sellisena, nagu pärines see Pythagoraselt.
annaabi.ee 
