Daamid ja härrad! Meie riigil on tulemas sünnipäev. Ühekaskümnes . Täna me mõtleme Eestimaast ja täna räägime Eestimaast. Me teeme seda just nii palju ja just sellises toonis, kuidas keegi meist tunneb või soovib ja mitte keegi kusagilt kõrgelt või kaugelt ei saa meid keelata! Seda on uhke tõdeda! 90 on ümmargune number. Viimase kaheksateist aasta jooksul on piisavalt palju meie maa ja rahva ajalugu lahatud. Analüüsitud tema keerulisi arenguetappe, küll tema heitlikke, raskeid või siis edukamaid aegu. Usun siiski, et maailm on viimase paarikümne aastaga niipalju muutunud, et ajalugu enam korduda ei saa. Igal aastal on toimunud midagi sellist, millest enim räägitakse ja mis on meie käekäiku, mõtteviisi või meeleolu mõjutanud. Need mõjutused määravad ka meie tänase päeva tegemisi. Vaevalt, et keegi oleks 20 aastat tagasi julgenud loota või uskuda, et jõuame niigi kaugele kui praegu
elutöö eest (2006). Kirjandus Kirjanduses alustas Jaan Kross luuletajana. Hiljem läks ta üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning ,,Kolme katku vahel". 2003. aastal andis välja mälestusraamatu ,,Kallid kaasteelised", mille sisu algab lapsepõlvest ja lõpeb 1960. aastatega, käsitledes pikemalt heitlikke 40-ndaid, laagriaega Komimaal ja asumisaastaid Siberis. Autor kirjeldab sündmusi oma vaatenurgast ja isiklike mälupiltide kaudu. Jaan Krossi näol on tegemist omanäolise ja mitmekülgse sõnasepaga. On leitud, et Krossi proosasse on kandunud luulekeele ilu, kuid ka tõlkija täpsustunne. Luule Luuletajana võttis kasutusele vabavärsi. Esimestes luulekogudes väärtustab ta inimeseks olemist. Kodanikutunde rõhutamise kõrval toob esile ka armastuse, õnne ja tõe vajalikkuse.
Anotonie võttis 1900. aastal endale kasulapseks lesknaise Anna Richteri paarinädalse tütre Ella. Käsitöökaupluse pidamise lõpetas Toni 1903. aastal ning suundus Helsingisse. Mõni aeg hiljem aga avas Peterburis uue käsitöökaupluse. ,,Teataja" kontoris töötas aastail 1901-1902 tulevane luuletaja Marie Under, kelle ülesandeks oli lehe tellimuste ja kuulutuste vastuvõtmine. Vilde esimene abielu Antonie Gronauga oli pärast pikki heitlikke aastaid lõplikult karile jooksnud. Noor ja õppimiskirglik Marie Under janunes vaimuvalguse järele ning otsis kuulsas kirjanikus eeskätt Vaimu, mitte niivõrd Meest. Mees oli noore Marie Underi elus juba olemas. Marie Under kihlus juba 17-aastaselt Karl Hackeriga, oma tulevase esimese mehe ja tütarde isaga. Vilde ja Underi romanss süttis 1900. aastal novembris ning kestis napilt paar nädalat, kuni Marie tõmbab piiri ja lõpetab hetkeks
annaabi.ee 
