Nad võivad kasvada laia valikuga elupaigas, kuid kõige rohkem leiab neid katmas maapinda ja heitleheliste puudel. Sammal vaip kasvad Põhja- Ameerika idapoolses osas ja Euroopas. Sammal vaip, nagu nimi juba ütleb, katab maad. Kevadel on see nagu kuldne roheline ja tõmbub tumeroheliseks, kui vanemaks saab. See näeb peaaegu sametine välja. Sambliku lehed kasvavad paralleelselt kõrvuti ja teravneb otsast. Loomad Euroopa punane orav Euroopa punane orav elab Euroopa heitlehelistes metsades. Ta eelistab elada metsas, kuid mõnedes kohtades elavad nad parkides ja aedades. Punane orav, nagu oravad ikka, on näriline. Neil on tugevad hambad, et avada männikäbisid ja seemneid. Neil on igal jalal neli varvast koos pikkade, teravate küünistega, mis aitavad kinni rabada puukoorest, kui nad mööda puid ronivad. Oravad suudavad toetada kogu oma keharaskust kui nad ronivad. Punasel oraval on kohev saba, mis aitab hoida tasakaalu ronides. Orav on umbes 36cm pikk,
Tema keha katavad pruunikad rosetti kuju meenutavad laigud. Noorloomad on samuti laigulised. levinud on ka musta karvkattega isendeid. Pikkuselt ei ületa ontsilla 65 sentimeetrit, kassi kaal on keskmiselt 2,25 kilogrammi. Isased loomad on üldjuhul suuremad kui emased. Ontsilla elupaigaks on lähitroopilised metsad ja mägimetsad, mille kõrgus jääb alla 3000 meetri. peale nimetatud kohtade leidub isendeid ka kuivades heitlehelistes metsades ja raiealadel. Ontsilla toitub väikeimetajatest nagu närilised ja ka lindudest. mõnikord langevad ontsilla saagiks ka Brasiila metsades elavad primaatidest. Emased loomad annavad järglasi kord aastas. Nende tiinus kestab 74-78 päeva. Ühes pesakonnas on keskmiselt kaks järglast. Pojad võõrutatakse emast umbes 55. päeva pärast peale sündi. Onstilla levikuala hõlmab riike nagu Argentiina, Boliivia, Brasiilia, Kolumbia, Costa Rica,
Mullatüüpe on väga palju erinevaid, aga peamiselt leidub kohalikku chemozem'i mulda, mis moodustab pinnkattest 75%. Taimestik Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. Moldovas on esindatud 5513 erinevat taimeliiki, millest 1989 on kõrgema liigi taimed ja 3523 alamliiki taimed.Kohalikud metsad on liigirikkaimad taimekooslused (üle 850 liigi), järgnevad stepid (üle 600 liigi) ja aasad (ka üle 600 liigi). Lisaks leidub seal ka soid. Heitlehelistes metsades on põhilisteks puudeks tammed, pöögid, valgepöögid ja jalakad. Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 7 Loomastik Moldova loomastik on väga mitmekülgne ja koosneb viiest erinevast LIIGIST?. Imetajaid on seal registreeritud 70, linde 281, roomajaid 28, kalu 82 ja selgrootuid üle 15000 liigi. Erinevad loomad elavad viies erinevas ELUPAIGAS?. Näiteks koprad, hirved, linnud ja roomajaid
annaabi.ee 
