Inimesed teavad väga hästi, et nad saastavad õhku, kui nad oma BMWdega tööle, kooli või mujale sõidavad. Paljud inimesed ei saa sinna midagi parata, kuna elavad linnast kaugel ja jala ei oleks võimalik minna. Kuigi pakutakse välja alternatiive, mis natukenegi vähendaks seda saastet, mida me ise tekitame, tundub, et vähesed kasutavad neid. Antud juhul alternatiiviks oleks siis bussisõit, sest see mahutab rohkem inimesi. Kui kõik bussisõitjad kimaksid ringi autodes, oleks ju heitegaase mitu korda rohkem. Nüüdsele industriaalühiskonnale on omane tehased ja massiline tootmine. Sellega kaasnevad õhureostus, energiakulu, prügi kuhjumine jne. Me tarbime palju ja pakendame liigselt. Kõik see praht, mis meil üle jääb, visatakse prügimäele. Plastik ei hävine, nätsukummid kestavad aastaid. Tihtipeale valatakse ülejäägid merre, saastades nii vett ja seal elavaid organisme. Kriitilisi punkte on palju, aga siiski ei tohiks ma olla üdini negatiivne, sest tänu
Kui mõelda pikemas perspektiivis umbes 30 aastat ette, ei pea olema teadlane, et mõista, mis meid ees ootab. Praeguseks peamiseks energiaallikaks Eestis on põlevkivi. Paraku on põlevkivi taastumatu loodusvara, mis varem või hiljem saab otsa. Hetkese seisuga on olukord nukker. Põlevkivi jagub keskmiselt 2045 aastani. Põlevkivi põletamine tekitab suurt peavalu keskkonnakaitsele, sest sellega kaasnevad ohtrates kogustes heitegaase ja tuhahunnikuid, samuti on meil otsakorral ka põlevkivi kvoot ehk õhu saaste õigus. Kvoodi olemasolu tõttu elektrienergia hinnad olnud üsna madalad, sest me ei ole ületanud lubatud saasteõigust, kuid nüüd mil kvood on otsakorral, tuleb meil saasteõigust osta ja sellega kaasnevad paratamatult energia hindade tõusud. Tuumaelektrijaam aitaks meid sellest olukorrast välja.
Saastatust põhjustavad enim autode heitegaasid ja tööstusettevõtted. Heitegaasid muudavad õhu reostatuks, viies õhku tolmu ja muid ohtlikke gaase. Võrreldes teiste linnadega on Võru õhusaaste oluliselt väiksem, kuna linna pindala on väiksem ja liikuvate saasteallikate mõju samuti väiksem. Sissehingatav õhk on siiski värskem, kui teistes suurlinnades. Linna õhku saab paremaks muuta, kui kasutataks igapäevaselt vähem sõidukeid, mis viivad õhku palju heitegaase. Kuna Võru linn on pindalalt üpris väike, on siin head võimalused liigelda näiteks rattaga, olemas on ka rattateed. Eelistada tuleks samuti ühistransporti. Linnaelanike seas tuleks propageerida kekskonnasõbralikke kütuseliike ja keskkonnasõbralikku käitumist. Õhu väiksem saastatusetase tagab parema elukvaliteedi. Võru linna õhusaastatust vähendavad oluliselt ka linna ümbritsevad metsad. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest
kaalu õnnestub vähendada, hinda langetada ja sõiduulatust suurendada c) Kasutusele võetakse elektroonilised seadmed, et ohutum ja mugavam oleks (nt iseseadistuvad öötuled, isepidurdamine, iseparkimine jne) d) Naviseadmete olemasolu (et tagada kontakt ükskõik, mis kohaga maailmas) Eelistatumad automargid Eestis on Toyota ja Skoda Autostumise mõju keskkonnale: a) Heitegaase rohkem b) Õnnetused ---------- Kõrgtehnoloogiline tootmine tugineb füüsika, keemia ja bioloogia uusimatel saavutustel Kõrgtehnoloogia kasutab tipptehnoloogiat Kõrgtehnoloogia valdkonda kuuluvad mikroelektroonika, arvutite tootmine, laserite ja ravimite valmistamine, geenitehnoloogia jne Kõrgtehnoloogia toode on riskantne- ei saa tagada, et see efektiivselt tööle hakkab või seda piisavalt ostetakse
hoida, et need ei satuks veeringesse või toiduahelasse. 9 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et VKG ohtlikud jäätmed ikkagi reostavad meie põhjavee varusid ja kahjustavad ka muud looduskeskonda, mis asub tööstuspiirkonna lähistel. Kuigi Euroopa määratud direktiive üritatakse jälgida, on näha, et see ei toimi. Näiteks laseb VKG tehas öösiti välja suuremas koguses heitegaase meie õhku ning hilja õhtul linnas või selle lähistel liikudes on hais hingemattev. Samuti ei ole võimalik öösiti akent lahti jätta ning selle kohta on ka mitmeid kaebusi esitatud, kuid olukord pole muutunud. Hirmutav on ka see, et loomad, kes sealses keskonnas ringi liiguvad võivad juua reostunud vett või süüa selles vees kasvanud taimi, mis on silmnähtavalt kahjustatud vees olevatest kemikaalidest.
annaabi.ee 
