Eesti lipu kasutamine Eesti lipu kasutamise kord ja hea tava sisaldab endas erinevaid nõuandeid nii lipu heiskamiseks kui ka erinevatel sündmustel kasutamiseks. Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lipu kasutamisel on kõige mõttekam juhinduda "Eesti lipu seadusest", mis võeti vastu 23. märts 2005.aastal. Kõige olulisemad tingimused heisatavale lipule on puhtus ja terve olek. Eraõiguslikud ja füüsilised isikud peavad lipu heiskama kolmel lipupäeval, milledeks
Klaasplastist lipuvarras Rander Süld 135011 [email protected] Lipuvarrast on ajalooliselt kasutatud lipu heiskamiseks. Klaasplastist lipuvarda valmistamine Vardasse saab heisata nii riigilipu tähtpäevade puhul või Protsess algab vaiku kastetud klaaskiu kerimisega ümber patriootlikkuse näitamiseks kui ka organisatsioonide lippe, pöörleva spindli kohalikke lippe või kommertsotstarbel kasutatavaid lippe. Lipuvardad on kasutusel igas riigis ja ka Kuule maandumisel mängis tähtsat rolli lipu heiskamine. Maailma suurimaks lipuvarraste turuks võib pidada
hümni algusfraase. Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis. Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. Alaliselt heisatud Eesti lippu tuleb valgustada pimedal ajal. Eesti lipu heiskamiseks tuleb valida koht, kust lipp kõige paremini välja paistab. Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani. 3.2. Lipu heiskamine rahvusvahelistel üritustel
platvorm. Foto nr 1. Pikk Hermann 5 Pikk Hermann, saksa keeles Lange Hermann, tähendab tõlkes "pikk sõjamees ehk pealik" ja tuleneb keskajal ihaletud kangelase Hermanni lugudest; niisugune nimi anti tavaliselt kõige tugevamatele linnusetornidele, meil veel Narvas ja Kuressaares. Alates 1920. aastatest on torni tipus lipuvarras lipu heiskamiseks. Kiek in de Kök Kiek in de Kök. Torn valmis esialgsel kujul 1475. aastal, 16. sajandi alguses aga ehitati ümber. Rasketele tulirelvadele mõeldud ümartorni läbimõõt on 17 meetrit, tema praegune kõrgus 49,4 meetrit ja seina paksus 4 meetrit. Kuuekordne kuppelvõlvidega torn tegi auga läbi Liivi sõja (1558- 1583) katsumused. Torni väliskülg purustati osaliselt, ehitis aga ei varisenud ja säilitab tänini.
· Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti. · Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipumasti keskkohta. · Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu ja seejärel langetatakse. · Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani. · Surnud sõjaväelasele ning riigi- või ühiskonnategelasele korraldatava sõjaväelise või riikliku matuse kombetalituse ajaks võib lahkunu puusärgi austuse märgiks katta Eesti lipuga. Lipp paigutatakse puusärgile nii, et lipu sinine laid asetuks lahkunu vasaku külje kohale. Seejuures ei tohi lipp puutuda maapinda.
annaabi.ee 
