Kuidas määrata sõnaväldet Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei
- tüdruk lehitses kõik oma raamatud läbi, tal oli veidi hirm üksi kodus olemise ees, teda tabas suur magusnälg, tahtis salaja suhkrut võtta, kuid ei õnnestunud, seejärel otsustas minna mesitarude juurde, et sealt mett võtta, mesitarule katust ta aga enam peale ei saanud, see muutis tüdruku kurvaks ja ta otsustas Ilvese juurde raamatukogusse minna - saabus kevad, minategelane ja Aime mängivad koos, mängitakse majade äravedamist - vanaema ja minategelane lähevad heintele järele - ema häbeneb oma kunagist elu, tütar räägib, et ei tunneks enam oma ema ära, kui ei teaks, et see ta ema on ja samuti oleks ka vastupidi
,,Aga kas see, et me elame linna läpasuses ja kitsuse, kirjutame tarbetuid pabereid, mängime vinti kas seegi pole vutlar? Ja kas see, et me veedame kogu elu päevavaraste, tülinorijate, rumalate, laisklevate naiste seltsis, kõneleme ja kuulame igasugust loba kas seegi pole vutlar? Kui soovite, ma jutustan teile ühe väga õpetliku loo." ,,Ei, aeg on juba magada," ütles Burkin. ,,Homseni!" Mõlemad läksid küüni ja heitsid heintele. Nad katsid enese kinni ning jäid juba suikuma, kui kostsid äkki kerged sammud: kõp-kõp... Keegi kõndis küüni lähedal; astub mõned sammud ja peatub, aga hetk hiljem jälle: kõp-kõp... Koerad hakkasid urisema. "Seal käib Mavra," ütles Burkin. Sammud vaikisid. ,,Näha ja kuulda, kuidas valetatakse," lausus Ivan Ivanõts, pöörates teisele küljele, ,,ja sind ennast lollpeaks nimetatakse, et sa seda valet talud; kannatada solvanguid, alandusi,
konsonandiga, nt suu-red, kau-nis, kur-vad. Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja
annaabi.ee 
