1943. aastal põgenes Mikiver üle lahe Soome, kus ta teenis pool aastat Soome sõjaväes eestlastega mehitatud jalaväe- rügemendis, kus võitlesid ka tema mõlemad vennad-kunstnikud Olev(1922-1994) ja Heino(1924-2004). Peale teenistusest vabanemist 17.12.1943.a. siirdus Ilmar Rootsi, kus ta õppis teatriajaloolaseks. Üksnes noorim vendadest ei jõudnud Soomest edasi Rootsi. Rootsis olles liitus Ilmar koos vend Heinoga aastal 1947 asutatud Radikaaldemokraatliku Koondisega. Stockholmis toimetas Ilmar aastatel 1954-1955 ajalehte Teataja, kuni veebruaris värvati ta tööle Ameerika Hääle Euroopa keskuse juures Münchenis tegutsevasse eesti toimetusse. Mikiveri esimene raadioaeg jäi Ameerika Hääle Euroopa keskuse tegevuse lõpuaastaile. Müncheni harutoimetus täiendas Washingtonis töötavat põhitoimetust, kuhu Mikiver jõudis palju aastaid hiljem
1943. aastal põgenes Mikiver üle lahe Soome, kus ta teenis pool aastat Soome sõjaväes eestlastega mehitatud jalaväe- rügemendis, kus võitlesid ka tema mõlemad vennad-kunstnikud Olev(1922-1994) ja Heino(1924-2004). Peale teenistusest vabanemist 17.12.1943.a. siirdus Ilmar Rootsi, kus ta õppis teatriajaloolaseks. Üksnes noorim vendadest ei jõudnud Soomest edasi Rootsi. Rootsis olles liitus Ilmar koos vend Heinoga aastal 1947 asutatud Radikaaldemokraatliku Koondisega. Stockholmis toimetas Ilmar aastatel 1954-1955 ajalehte Teataja, kuni veebruaris värvati ta tööle Ameerika Hääle Euroopa keskuse juures Münchenis tegutsevasse eesti toimetusse. Mikiveri esimene raadioaeg jäi Ameerika Hääle Euroopa keskuse tegevuse lõpuaastaile. Müncheni harutoimetus täiendas Washingtonis töötavat põhitoimetust, kuhu Mikiver jõudis palju aastaid hiljem
Ta tegi tööd siis kui pidi, ega ta eriti ei viitsinud, aga kui tegma hakkas, siis tegi kiirelt ja hästi. Heino sündis 13 juuli 1927 ja suri 1962 aasta mais. Ta poos ennast üles. Heino ema oli harjunud oma peret teistest paremaks pidama, pidas seda võrdseks sakstega. Heino tegi tööd selleks, et talu tema nimele kirjutataks. Pahandusd Virvega tulid sellest, et ta ei lubanud Virvel tööd teha . Virve pidi Heino pilli järgi tantsima. Virve abiellus Heinoga veebruari lõpus 1947 aastal. Sellest abielust sündis neil neli last kõige vanem oli Kaja, kes sündis 4. mai 1948; järgmisena Reet, sündis 1. dets 1949 ja suri 1. märts 1951, arvatavasti viirulikku grippi; siis sündis Varju, 9. mai1951 ja viimasena Aado, 9. aprill 1953. 2.2.10 Kaja Kassuk Kaja (minu vanaema) oli olnud väga hea laps, nuttis vähe, magas rahulikult ja oli vähe haige. Ta oli väiksena väga arg ja sõnakuulelik laps
annaabi.ee 
