suri. Talvikut eristab teistest arbujatest teravam ajastutaju ning ühiskondlike ebakohtade kriitika. Tõlkis Puskini luulet, avaldas mõned retsensioonid. Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes ,,Looming". Esikkogu ,,Palavik" 1934-sümbolismist ja ekspressionismist kantud, traagiline ja vaimse vabanemisega, boheemlaslik ulaelu ja võllahuumor, laenatud motiive Baudelairelt ja Heinelt; ,,Kohtupäev" 1937 fasismi eitav (julge), ühiskonnakriitika, lakooniline, ideaale otsiv, sisenduslik, pingestatud, eitab orjameelsust ja kaitseb vaimset vabadust. Tsüklid ,,Pohmelislikke mõlgutusi"1931, ,,Jumalate hämaras", ,,Dies irae" Postuumselt avaldati valimikud ,,Väike luuleraamat "(A.Sanga koostatud)," Luuletused", ,,Kogutud luuletused". Mõjutas oma loomega J.Kaplinskit, H.Runnelit, V.Luike, J.Viidingut, D.Karevat. Vaatamata loomeaja lühidusele, kuulub H
vastuhakutahet ning lootust. Talviku luule Dekadentlik stiil naturalismi sugemed sümbolistlikud sugemed pettumuste ja eksimuste tajumine filosoofilised otsingud ajakriitilisus võllahuumor ja iroonia Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes Looming . Esikkogu ,,Palavik" 1934sümbolismist ja ekspressionismist kantud, traagiline ja vaimse vabanemisega, boheemlaslik ulaelu ja võllahuumor, laenatud motiive Baudelairelt ja Heinelt; ,,Kohtupäev" 1937, ühiskonnakriitika, lakooniline, ideaale otsiv, sisenduslik, pingestatud, eitab orjameelsust ja kaitseb vaimset vabadust. Tsüklid Pohmelislikke mõlgutusi 1931, Jumalate hämaras , Dies irae Postuumselt avaldati valimikud Väike luuleraamat (A.Sanga koostatud), Luuletused , Kogutud luuletused. Mõjutas oma loomega J.Kaplinskit, H.Runnelit, V.Luike, J.Viidingut, D.Karevat Fakte tema elust: Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921
Kirjutustuba, kus Kreutzwald oma kirjatid tegi 14 RAAMATUD Kreutzwaldi suurest raamatukogust on muuseumis säilinud 220 köidet. Kuna Kreutzwald ise kirjutab, et raamatud asuvad kolmes toas, on nüüdki nõnda: saalis, arsti- ja kirjutustoas võib näha tema enda ja ka ajastu raamatuid, mis kunagi tema lugemisvarasse on kuulunud. Kõige arvukamalt on saksa kirjandust. Siin on kogutud teoste köiteid Wielandilt, Heinelt, Schillerilt, Goethelt, Klopstockilt, Hauffilt, Platenilt. Esindatud on ka Homeros, Ossian, Tagner, Shakespeare, Cervantes, Holberg, Sterne, lisaks veel vaimulik kirjandus, entsüklopeediad, sõnaraamatud, õpikud. Kõige kindlamaks tunnuseks raamatu kuuluvuse kohta on teadagi omaniku enda signatuur. Kreutzwaldil ei olnud harjumust igasse raamatusse sisse kirjutada, vaid ikka nendesse, mida ta enam on hinnanud: entsüklopeedia, ,,Niebelungid", 18. sajandist pärinevad trükised
annaabi.ee 
