Fosfor- ja kaaliumväetiste järelmõju arvutamisel lähtuda viimastel aastatel kasutatud väetiskogustest, millest jooksvalt kasutavad taimed ära 10%. Mineraalsete lämmastikväetiste järelmõju on tühine. ·Eelvilja mõju tuleb eriti arvestada liblikõieliste kultuuride järgselt. Ristikupõllul mulda jääva tüü ja juurte kogus on ligikaudu võrdne saagiga, sellest laguneb järgmisel aastal ära umbes 30%. Seega on ristiku järelmõjuks esimesel aastal 0,7 kg N 0,1 t heinasaagi kohta. 4-tonnise heinasaagi korral on 28 kg N, mis tagab teravilja puhul 1 tonn enamsaaki. Rühvelkultuuride järelmõju neile järgneva teravilja enamsaagi kaudu oleks 0,5-1 t/ha teri või täienevalt vabaneva lämmastiku järgi 12-24 kg N/ha.
Ka taimeliigid on neil niitudel suures osas erinevad. Nii nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik peamiselt mulla koostisest ja niiskusest. Niitude taimestikku mõjutab ka see, kuidas inimesed niitu kasutavad. Suurem osa heinamaadena kasutatavatest niitudest asub kuivadel muldadel. Neid nimetatakse aruniitudeks. Kui seal kasvab ka üksikuid puid ja põõsaid, nimetatakse seda puisniiduks. Vanasti tehti heina ka sooniitudel, kuid väikese heinasaagi tõttu neid praegu enam ei niideta. Kokku on looduslikke niite 5: 1.Puisniidud 2.Looniit 3.Rannaniit Rohkem rannaniitudest: http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11383 4.Lammi- ehk luhaniidud 5.Sooniidud(ei niideta enam üldse vähese viljasaagi pärast) Puisniidud Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidus võib leida kaske, haaba, tamme ja ka üksikuid kuuski. Põõsastest võib näha seal
kordne erinevus kvaliteedis. Põldheina kasvatus Põldhein on söödakultuur kui ka oluline lüli viljavahelduses, tagamaks mulla viljakuse püisvuse või tõusu. Kui ettevõte spetsialiseerunud teravilja kasvatusse võib osutuda oluliseks vilja vaheldusega kaasnev kultuuride saagi tõus. Sellelt lähtub kas oluline loomasööt, mullaviljakuse tõstmine või siis mõlemad. Valitakse põldheina põllul kasvatatavad taimed, hvalitakse heintaimed, mis annavad suure ja väärtusliku heinasaagi, tähtis on et oleks kõrge saagilised igal aastal. Kui kõrrelisi väetada lämmastikuga, kõiguvad nende saagid tunduvalt vähem, kui liblikõielised. Maksab rohkelt ja võib olla keskkonna ohtlik, võib rikkuda joogivee. Samas jääb kasutamata liblikõielitega sümbioosis olevate mügarbakterite abil siduda lämmastiku. Tuleks tunda bioloogili omadusi. Kasuatda võib: liblikõielised õistaimed- (tähtsad tänu maheviljelusele, ning lämmastikväetise kõrge hinnale,
2)kunstlik- kujunemine algas juba aletamisega. Viljakusest räägitakse põhiliselt kultuurtaimede suhtes. Viljakust võib käsitleda kahest asbektist lähtuvalt. Eristatakse potensiaalset ja efektiivset looduslikku või kunstlikku viljakust. Potensiaalne viljakus on mulla viljakuse kvalitatiivne avaldumine mulla omadustes, reziimides, lõimises jne. , efektiiven viljakus on viljakuse kvantitatiivne avaldumine produktsiooni tasemes, mida metsa puhul väljenatakse tihumeetrites, rohumaal heinasaagi suurusena, põllul saagi suurusena (mega või kilodzauli hektari kohta näiteks). Eesti mulla viljakus on langenud viimase 10 aasta jooksul ca 4,7% aastas. MAADE HINDAMINE ehk boniteerimine Hindamissüsteemid võib jagada kolme suurde rühma: 1)muldade viljelusväärtust mõjutavad negatiivsed ja positiivsed tegurid saavad mingi hine, sumeeritakse (pos-neg) ja saadakse mingi summaarne hindepunkt. Erinevtel teguritel on sageli erinev skaala. 2)põhinevad majanduslikul
annaabi.ee 
