kaaslaseks süsimusta kassipoja Neeguse (kes on päriselus Sooru tütar). Maa- aluste mehikeste Kikertoki ja Nipinäpi korraldatud ,,Metsa pühapäev" aastal 1998 toimub nii ilmselgelt Võrumaa põlismetsas, et raamat on ka võru keelde tõlgitud. ,,Kuidas õppida vaatama?" aastal 2000 jagab autor pikkade metsarännakute jooksul omandatud oskust näha põnevaid lugusid, mida jutustavad põneva kujuga kivid, juurikad, pilved... Peaaegu kõik kirjeldatu pärineb Võrumaa metsatukkadest, heinamaadelt, kruusakarjääridest. Teatud mõttes õpetavad vaatama, nägema ja fantaseerima ka ,,Natuke naljakad pildid" aastal 2003, kuhu on kogutud näpu- ja mõtteharjutustena valminud vigurpildid, millele iga vaataja saab oma loo juurde mõelda.Kõige laiemalt teatakse Edgar Valteri ,,Pokuraamatut" välja tulnud aastatel 1994, 1995, 2001, 2003, 2006, ,,Pokuaabitsat" aastatel 2002, 2006 ja ,,Pokulugusid" aastal 2004. ,,Pokuraamat"
Töö ja veoloomadeks olid hobused ja härjad. Oli ka teisi loomi, näiteks lehmad, nad andsid piima. Mida aeg edasi, seda paremaks läks ka loomakasvatus tuli rohkem loomi ja elu oli parem.Kolmas raske töö oli heinategu. Heinatööde algus sõltus eelkõige ilmast, tavaliselt loeti heinaajaks ajavahemiku jaanipäevast jaagupipäevani. Vanarahvas ütles, et Jaagup lööb raudnaela heinakõrde, mis tähendas, et hein muutus raskelt niidetavaks. Tavliselt saadi heina looduslikelt heinamaadelt. Sageli asusid need küladest kaugel ja seal heinaajal ööbiti.Heina niideti vikatiga. Niidetud hein kuivas maas, aegajalt käidi segamas. Kuivanud heinad viidi küüni. Enamik tööriistu valmistati puust. Põhilised tööriistad olid nuga ja kirves. Kahemehesaed võeti kasutusele hiljem. Riided õmmeldi kõik kodus. Peamised materjalid olid lina ja vill, mille töötlemiseks kulus kaua aega. Hiljem hakati kuduma ka käterätte, voodipesu ja linikuid
Esimene linnapea oli sillakohtu notar 4 Eesti Üliõpilaste Selts 6 Demetrius Weyrich, kes võttis valitsemise üle 1880. aasta algul ja oli ametis kuni 1891. aasta lõpuni. Linnasekretäriks oli Walther von Zeddelmann 1880 19065 Linn oli saanud peamise osa tuludest maksudest (n kinnisvaramaks; alkohoolsete jookide müümise maks jne) ja väikse osa ka linna varadelt (n nöörimaade maksustamisest, heinamaadelt, karjamaalt jne). Linna kuludest on suuremad olnud linnavalitsuse ja -ametnike kulud, hariduskulud, heakorra kulud.6 Välimus. Võru linna ilme erines teistest planeeringu mõttes: siin olid üksteise suhtes risti ning paralleelselt kulgevad tänavad - kaks pikka paralleelset peatänavat Riia (praegu Kreutzwaldi tn) ja Georgi (praegu Jüri tn) ja nendega risti ülejäänud tänavad.7 Igale krundile oli ette antud
Eriti ulatuslik oli see 18. sajandist kuni 1940-ndate aastateni. Suurim oli nn. looduslike niitude pindala Eestis ilmselt 19. sajandi lõpul. Pärast seda, kui Eesti iseseisvus, said talud juurde niite endistelt mõisamaadelt ning vajadus puisniitudelt ja metsadest heina varuda kahanes. Ometi oli näiteks puisniite 20. sajandi 30-ndatel aastatel Eestis ligi 800 000 ha. Pärast sõda hakkas heina varumine nn. looduslikelt heinamaadelt seoses ühiskondlike ja majanduslike muudatustega kiiresti kahanema. Oluline tegur oli ka laialdane käsitsi niitmise asendumine traktoritega niitmisega. Heina niitmine metsades minetas oma tähtsuse lõplikult 1970-ndateks aastateks. Kokkuvõte ja järeldusi Metsade kasutamine karjamaadena oli olulise tähtsusega kuni 20. sajandi esimese pooleni. Sellest ajast alates kaotasid metsakarjamaad seoses kultuurkarjamaade laenemisega ning vastuolude teravnemisega metsakasvatuslike huvidega metsades
annaabi.ee 
