Vars: Varred on püstised või alusel tõusvad, ümbritsetud lapikute lehetuppedega. Paljunemine: Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus: Looduslikult kasvab laialdaselt nii Euroopas kui Aasias. Kasvukoht: Levinud päris-, loo- ja lamminiitudel, ka puisniitudel. Koht ökosüsteemis: On toiduks paljudele taimtoidulistele loomadele. Kaitse: Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine: Kasvatatakse kultuurtaimena heina- ja karjamaadel, nii haljassöödaks kui ka kuivaks heinaks, tehakse ka siloks. Sobivam on värskena. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kerahein2.htm http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=547 http://www.dotnuvosprojektai.ee/category/seemned/paprastosios
Muu maa ha Kõlvikud ha Rohumaa ha 900 Maakasutuse struktuur hektarites ´ha´ Karjamaid kasutati varem karjatamiseks, eelmisest aastast loomi enam ei karjatata ja karjamaarohi läheb siloks ja heinaks. Põllumaalt saadakse teravilja ja rapsi nii söödaks kui ka müügiks. Metsamaterjali kasutatakse põhiliselt oma tarbeks (küte) ja hoonete rekonstrueerimiseks. 1998. aastal seoses suure põllumajanduskriisiga lõigati metsa ka müügiks, et säilitada piimakarja. 2001. ja 2002. aastal istutati uus mets asemele. Talus on rõhk pandud taastootmisele. Oluliselt talu maakasutus ei suurene, kuid omandis olev maa suureneb rendimaa väljaostu arvelt. 2.4
Keskmine veetarve suvel on 3mm ööpäevas. Kindlasti on vaja kasta pärast karjatamist ja niitmist , kui ei saja, see aitab taastada kamara kiiret arengut.Soovitav on koos vihmutusveega anda lämmastikväetisi. Kastmisnormid on 20..40 mm piires.Kergematel muldadel on nad väiksemad ja raskematel suuremad. 26. Rohumaade niisutamise agronoomiline efektiivsus (enamsaak) sdltuvalt sademetest. mullast, rohukamarast, vdetamisest ja rohu kasutusviisist (karjatarnine, siloks. heinaks). 27. P6llukultuuride niisutamine (kartul, raps, rüps. teravili jt.): veetarve ja kastmisreziim, sobivad seadmed, tõenäoline enamsaak. Kartuli vihmutamine on eestis vajalik. Tasuvaks tuleb pidada varajase kartuli vihmutamist.Eriti tähtis on kartulit kasta enne õitsemist, sest veepuudus sel perioodil vähendab mugulate arvu.Muidu tuleb kasta mullaniiskuse järgi ( alampiir 65% väliveemahutavusest), norm on 15..25mm. Kui õhk
Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli Uno Tamm Silvi Tamm Rohumaade klassifikatsioonis on tehtud pidevalt muudatusi. Viimased muutused viidi sisse 2007. aastal. Statistikaameti andmetel käsitletakse rohumaadena söödakultuure põllumaal (külvikordade süsteemis kuni 5 aastat karjatamiseks, heinaks või siloks kasvatatavad heintaimed) ja püsirohumaid (külvikorras mitteolev maa, mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus ja keskkonnatingimustes). Püsirohumaadeks loetakse mitmeaastaste heintaimede pinda, mida on kasutatud 5 aastat või kauem (pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused). Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse
W2 teravilja niiskus pärast kuivatamist % kuivatuskadu (kg) = S(W1- W2)/(100- W2) 30 kus S teravilja mass enne kuivatamist kg Teravilja kaalu suurenemine ja kahanemine: x = 100(w2-w1)/(100-w2); x = 100(w1- w2)/(100- w2) kus x kaalu kahanemine või suurenemine % w1 teravilja algniiskus % w2 teravilja lõppniiskus % Kui ühte ja sama kultuuri kasutatakse mitmeks otstarbeks (siloks, heinaks, kuivsiloks, seemneks jne), siis arvestatakse omahind igale toodanguliigile eraldi, kasutades ümberarvutusteks koefitsiente, mille alusel kogu kulutuste summa erinevatele toodanguliikidele jaotatakse. Loodusliku heina omahind leitakse tegelike kulutuste alusel; kultuurheina- ja karjamaade rajamise kulud mis lülitatakse esialgu lõpetamata tootmise kuludesse, kantakse toodangu omahinda proportsionaalselt tegeliku kasutamisaja jooksul. Silo omahind tehakse kindlaks tegelike kulutuste alusel
annaabi.ee 
