Aasia suurim jõgi on Jangtse ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). Hiina tähtsamad järved asetsevad Jangtse jõe keskjooksul. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid. Mandzuuria mäestikes kasvavad võimsad okasmetsad, tasandik on aga põhiliselt üles haritud
lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang- 2110 km ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). · Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Hiina jõgede peamisteks toiteallikateks on enamasti mäestikud, kus lumesulavesi kevadeti on peamine veeallikas ja ka veel Tiibeti jõest, millest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid.
elektriga. Kiirraudteid on hiinas 7000 km, mis lubavad rongidel sõita üle 250 km/h. Raudteeühendus on Hiinal Venemaaga, Kasahstaniga, Mongooliaga ja Põhja- Koreaga. (c) Siseveetransport Hiinal on 110 000 km laevatavaid jõgesi, mis on maailma pikim. 2003. aastal veeti siseveetranspordi kaudu 1.6 triljonit tonni kaupa. Grand Canal on maailma pikim kanal, olles 1794 km pikk ja ühendades 5 jõge: Haihe, Huaihe,Huanghe, Qiantang ja Yangtze. Laevatavad jõed Hiinas on Heilong Jiang, Yangtze, Xiang, Pearl, Huangpu, Lijiang ja Xi Jiang. 9 (d) Meretransport Hiinast on pärit 35% maailma meretranspordivedudest. Aastane meretranspordiga veetav kogus ületab 2.9 miljardit tonni. Hiina suurimad sadamad: (e) Õhutransport 2007. aastal oli Hiinas umbes 500 lennujaama. Hiina lennujaamad teenindasid 138 miljonit inimest ja käsitlesid 22 miljonit tonni kaupa 2005. aastal. 4
kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse, mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang. Hiina tähtsamad järved asetsevad Jangtse jõe keskjooksul. Hiina - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiina_liina.htm 1. 6 Mullastik Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde Hiinas Mandzuuria tasandikul aga stepi ja metsastepi mustmullad, mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad ning segametsades kamar-leetmullad. Kagu Hiinas vahelduvad kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega
annaabi.ee 
