(vor-)staatlichen Gebilde verwendet, die in wesentlichen Bereichen des deutschen Sprach- und/oder Herrschaftsgebiets entstanden waren: · Das sogenannte Alte Reich existierte unter starken Wandlungen von etwa 962 bis 1806, hatte sich aus dem Ostteil des in der Spätantike gegründeten Fränkischen Reiches entwickelt und sich anfangs auch als Erneuerung des Römischen Reiches verstanden, später mit den Namenszusätzen Heilig (Heiliges Römisches Reich) und Deutscher Nation (Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation) zwischen dem 12. Jahrhundert und 1648 zu einer Art Staatenbund entwickelt · Zwischen 1806 und 1815 dominierten Österreich, Preußen und der Rheinbund das staatliche Geschehen im Vorstellungsraum Deutschlands · Deutscher Bund, 18151866, von Österreich und Preußen dominierter Staatenbund · Mit den modernen bundes- bzw. zentralstaatlichen Staatsformen seit 1871
1. Milano hertsogkond- Lombardia madalikul (üle Alpide kulgev kaubatee) 2. Veneetsia vabariik- lisaks Itaalia aladele kuulusid ka Dalmaatsia rannik, Kreeta ja Küprus ning arvukad Egeuse mere saared 3. Firenze vabariik- valitses Medicite perekond 4. Kirikuriik- paavsti ilmaliku võimu ala 5. Mõlema Sitsiilia (Naapoli) kuningriik- Aragoni võimu all Ilmalikud ja vaimulikud kuurvürstkonnad varauusajal. Varauusaja alguseks oli Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation) kujunenud ilmalike ja vaimulike vürstkondade kogumiks, mida sidus üha nimelisemaks muutuv keisrivõim. Samas peeti keisrit vormiliselt endiselt Euroopa kõrgeimaks ilmalikuks valitsejaks. Kõrvuti kuningavõimu tugevnemise ja rahvusriikide väljakujunemisega Lääne-Euroopas üritasid ka esimesed varauusaegsed keisrid suurendada oma võimu ning lootsid kui mitte keskaegse
Juba 17. sajandi keskpaigas oskasid pea kõik lugeda ja kirjutada. Hollandi ühiskonda iseloomustas kõrge tolerantsus ja sõnavabadus. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Euroopa kõrgseltskonnas peeti väärtuseks saada haridus Hollandis civilisé en Hollande. Maailmakuulsuse saavutas Hollandi maalikunst: Madalmaade kuldajastu langes kokku Rubensi ja Rembrandti ajastuga. 10. SAKSAMAA Varauusaja alguseks oli Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation) kujunenud ilmalike ja vaimulike vürstkondade kogumiks, mida sidus üha nominaalsemaks muutuv keisrivõim. Samas loeti vormiliselt keisrit endiselt Euroopa kõrgeimaks ilmalikuks valitsejaks. Kõrvuti kuningavõimu tugevnemise ja rahvusriikide väljakujunemisega Lääne- Euroopas üritasid ka esimesed varauusaegsed keisrid suurendada oma võimu ning lootsid kui mitte keskaegse universaalmonarhia taastamist, siis vähemalt Saksa alade tihedamat koondamist