kui perel tuli tegemist politseiga ja kohtuga, siis sekkus sotsiaalabikeskus ise nende poole. Vanemad, kes on ise alles lapsed Heike ja ta poiss sõber Maik kolisid Heike vanemate juurde. Seal oli kitsas, närviline ja agresiivne õhkkond. Maik ja Heike isa oleksid peaaegu üksteisele vahepeal kallale läinud. Heike hakkas suitsetama, sest tal olid närvid läbi. Kuigi Heike teadis, et suitsetamine ei ole lapsele hea, sellegi poolest suitsetas edasi. Heikel algasid valud, tulid veed ära ja viidi haiglasse. Ja laps oligi käes Melanie juba sündinud. Heike ei tundnud tillukese beebi vastu emaarmastust ega ka rõõmu. Vastupidi, ta oli pettunud ja masenduses. Melanie polnud mingi tavaline beebi, ta nuttis pidevalt ja oksendas palju, teda oli raske rahustada. Heike ei suutnud oma lapsele anda kindlustunnet, emaarmastust ja hoolt, sest tal polnud seda endalgi. Ilmselgelt toitis ta last ja
üle-eestilise rahvaluule kogumise ja publitseerimise; enam kui 1400 kaastöölist, suured materjalid. • Mathias Johan Eisen (1857–1934) oli rahvaluuleteadlane ja usundiloolane. Ala- tes 1880ndatest tegeles ligi 1500 kirjasaatja abil rahvaluule kogumisega. • Oskar Kallas (1868–1946) käis välitöödel Lutsi ja Kraasna eestlaste juures. Kraas- na — 16. saj setumaalt Pihkvamaale ümberasunud, 1901 olid enamikus venestu- nud. • Soome etnograaf Heikel • Eesti Kirjameeste Selts • Eesti Põllumeeste Selts • Eesti Üliõpilaste Selts • Eesti Rahva Muuseum (1909, juhtiv roll Oskar Kallasel ja Kristjan Raual) 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis 4.2.1 Eesti Vabariik Iseseisva teadusena sai nimeks etnograafia ja eraldus selgelt folkloristikast ja usundi- loost. Soomlane Ilmari Manniken kutsuti 1922 ERMi direktoriks. Ta oli ka lektor TÜs. Manniken’il oli mitmeid teeneid Eesti etnoloogia arengus:
vanemate ruumipuudus muutsid Heike veelgi närvilisemaks. Ta pealekäimi suitsetas palju, kuigi teadis, et see ei ole lapsele hea. Heike sel kolisid püüdis igati rahulikuks jääda, et mitte ärritada oma isa, sest noored vihahoos oleks too võinud ukse taha tõsta nii oma viimaseid Heike kuid raseda tütre kui ka tolle poiss-sõbra, kellest küll suurt tuge vanema- ei olnud. tekoju. Äkitselt aga algasid Heikel valud, veed tulid ära ja ta viidi Elamine oli kiirabiautoga haiglasse. Ja siis oligi laps - Melanie - juba sün- äärmiselt dinud. Kuid Heike ei tundud seda tillukest, õblukest olevust Liiga kitsad elamistingimused tekitavad pinget ja agressiivsust. kitsas, elati nähes mingit rõõmu. Vastupidi, ta oli pettunud ja masendu- sotsiaalabis ses. Heike tütar ei olnud mingi tavaline beebi. Ta nuttis palju, t. Heike oksendas tihti ning teda oli väga raske rahustada
annaabi.ee 
