Eesti poliitikas on riigikaitse arendamiseks erinevaid kontseptsioone. Arusaamu selle kohta, mis tagab Eestile julgeoleku on mitmeid. Ühe arusaama kohaselt on selleks NATO liikmeks olek. Eesti sõjavägi on ühtlasi ka NATO oma ning meid kaitseb selle alliansi põhiharta. Teise arusaama kohaselt on meie esmase julgeoleku tagamine siiski meie endi kätes. Olenemata sellest, et me oleme NATO liikmed, vajame me ka teatud iseseisvat võimekust vastase sõjaliseks heidutamiseks. Kuid selleks on meil vaja elukutselist sõjaväge või väljaõpetatud reservväge. Reformierakonna põhiidee on üleminek reaalkaitsele, mille aluseks on vaba inimene ja vaba inimese tahe. Nende põhimõttel on kohustuslikul ajateenistusel säilinud vaid üks funktsioon-kasvatada isamaalist kodanikku, kuid seda võib ka teha nooruki ema või õpetaja. Sel juhul tuleks muidugi selline ettepanek viia kooskõlla põhiseadusega. Et aga põhiseadust täita peaks ka
piirilt Taanini ning nõudis vahepeal isegi rohkem kui 100 000 töölise panust. Rommeli juhtnööride järgi kindlustati kõik rannad, kus võis oodata meredessanti, tõkete ja miiniväljade vööga ning kaeti kuulipilduja- ja mortiiripositsioonidega. Vägevad varjendid Normandia rannikul Merville'is, Longues'is ja Pointe du Hocis võimaldasid maabuvaid liitlasvägesid pommitada suurekaliibriliste Saksa relvadega. Vaenlase purilennukite ja langevarjurite heidutamiseks korraldasid saksa insenerid madalamates piirkondades üleujutusi ja tõmbasid põllud-väljad traate täis. 17. mail määras Eisenhower dessandi koodnimega operatsioon "Overlord'" kuupäevaks 5. juuni. Liitlasvägede koondumine muutis Lõuna-Inglismaa üheks suureks sõjaväelaagriks. Juuni alguseks oli kohale jõudnud üle kahe miljoni ameeriklase ja veerand miljoni kanadalase, koos brittidega 2,9 miljonit. Ettevalmistused meredessandiks ei kulgenud vahejuhtumiteta
Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema võimelised oma üksustega osalema NATO missioonidel, siis on ikkagi meie esmane julgeoleku tagamine meie endi käes. Ka mina pooldan seda arusaama, sest Eesti ei tohiks muutuda nii mugavaks, et loodab julgeoleku küsimustes ainult ühele organisatsioonile. On päris selge, et Eesti peab omama iseseisvat võimekust vastase heidutamiseks. Siin tekib küsimus, kas Eesti peaks omama profiarmeed või on hetkeline ajateenistus piisav? Praegusel hetkel ei saa paljud Eesti kodanikud aru, milleks täpselt kohustuslikku ajateenistust vaja on ja kui kohustuslik see siis ikkagi on, kui üpriski lihtsalt on võimalik ajateenistusest mööda hiilida. Hetkel on põhimõtteliselt levinud arusaam, et ajateenistus kasvatab isamaalist kodanikku. Profiarmee aga ei ole Eesti perspektiivis mõttekas. Esiteks ta ei ole sõjaliselt
tagama riigi suutlikkuse tõrjuda sõjaliste vahenditega julgeolekuriske tänapäeva julgeolekukeskkonnas; toetama Eesti euro-atlandilise integratsiooni alaste eesmärkide saavutamist; tagama valmisoleku rahvusvaheliseks koostööks rahuoperatsioonide ja ühise kaitse raames; tagama osalemise riigi kriisihaldussüsteemis. Kaitsepoliitikat teostatakse läbi: kogu ühiskonda haarava totaalkaitsesüsteemi, mis loob võimalused oletatava agressori usutavaks heidutamiseks ning seeläbi agressiooni ärahoidmiseks ja tõrjumiseks; üldise kaitseväeteenistuse kohustuse; territoriaalkaitse põhimõtte; koostöövõimeliste kaitsejõudude ülesehitamise ning nende hoidmise nõutavas valmiduses, sealhulgas valmistudes võimalikuks ühiseks kaitseks koostöös NATO-ga või NATO liikmena ja sõjaliseks tegevuseks rahuoperatsioonide läbiviimisel; osalemise rahvusvahelises kahe- ja mitmepoolses kaitsealases koostöös. 2. Põhimõtted
annaabi.ee 
