• 25-30 cm pikk. • kaalub kuni 400 g. LEVIK, ELUPAIK • On levinud peaaegu kogu Läänemere ulatuses. • Asustab ka Atlani ookeani põhjaosa ning Põhja-Jäämerd. • Eelistab sügavamaid piirkondi Riia ja Soome lahes ning saarte läänerannikul. • Elutseb peamiselt kivisel põhjal, kus on ka veidi muda ja liiva. TOITUMINE • On segatoiduline. • Sööb koorikloomi, hulkharjasusse, ka vetikaid ning laevadelt heidetavaid jäätmeid. • Mõnikord langevad talle ohvriks ahvenad, emakalad, räimed, kilud ja meripühvlid. https:// www.fiskefoto.dk/fangster/ulk-myoxocephalus-scorpius/47 PALJUNEMINE • Koeb novembrist veebruarini. • Emaskala koeb kivide vahele kämbu marjateri ning sellega on asi tema jaoks lõppenud. • Isane valvab marja kogu arenemisaja vältel, mis võib kesta 5 nädalast 3 kuuni.
eriti laiad. Lisaks niigi ebatavalisele välimusele on nolgus ka eredalt värvunud. Tema selg on hallikasroheline, millelt võib leida musti triipe. Küljed on tal kuldkollased ning leheroheliselt läikivad. Kõhu pool on roosakasoranzikas, kaetud valgete laikudega. Kuigi nolgusel on väga hirmuäratav välimus ei maksa teda siiski karta. 2)Toitumine: Nolgus on segatoiduline. Ta sööb hulkharjasusse, vetikaid, koorikloomi ja muid laevadelt heidetavaid jäätmeid. Vahel on ta ka röövtoiduline. Siis võib ta süüa ahvenaid, emakalu, räimi, kilu ja meripühvleid. 3)Eluviis: Nolgus koeb talvel novembrist veebruarini. Emaskala koeb kivide vahele kokkukleepunud kämbu marjateri ja isa valvab marja koguaeg kannatlikult. Kogu selle arenemise aja. Ta toetab end marjale ja õhutab seda, liigutades oma suuri uimi. Isanolgus ajab minema marjasöödikud ja kõrvaldab halvaks läinud materjali. Koorunud vastsed hõljuvad algul vees
Muinas-Eesti linnuste väljakaevamistel on leitud vallides süvendeid, milles võib aimata "sõjalooma" tegutsemist. Suurematest masinatest lükati läbi ka järjest väiksemaid ning nii moodustus turvaline galerii laagrist linnuseni, mille varjus sõdalased said linnuseni liikuda. Masin liikus puust rullidel või ratastel ning seda liigutati vintside või masinas olevate sõdalaste poolt. Masina konstruktsioon pidi olema tugev, kuna pidi kannatama müüridelt heidetavaid kive. Tule kaitseks kaeti "loom" sõnniku, märja rohu ja nahkadega. Seadeldise sai varustada ka müürimurdjaga (taraan), mida kutsuti "jääraks" - sõjamasina rajajad said selleks inspiratsiooni jäärade paaritusvõitlusest. Raud-, kivi- või puupeaga rammnuiasid ehk "oinapäid" löödi rütmiliselt vastu piiret või värvavat selle purunemiseni. Varbola Vahvad Vennad taastasid "kassi ja oina" 2002. augustis. Ehitus kestis viis päeva. Masina
annaabi.ee 
