eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel .
eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures. Oli 1849a Londonis University College´i professor. Uuris alkoholide ja eetrite struktuuri. Arendas org ainete tüüpide teooriat, näidates 1850-1852, et vee molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel .
Rändava eluviisiga. Homo erectus 2 milj. a tagasi. Tööriistad (pihukirves) ja nende Sirge inimene Aafrikas, Euroopas, Aasias. kasutamine. Küttimine, Vanimad jäänused leitud kalastamine, korilus. Elasid Heidelbergist (Heidelbergi koopas. Häälitsemine. Paremad inimene). elatustingimused. Tule kasutamine. Heidelbergi inimene 700 00 600 000 a tagasi. Küttiv jahimees. Homo erectuse otsene järglane. Euroopas. Keerukalt töödeldud tööriistad. Neandertaallased 250 000 30 000 a tagasi
KIVIAEG Homo erectus 2 milj. a tagasi. Tööriistad (pihukirves) ja nende kasutamine. Küttimine, Sirge inimene Aafrikas, Euroopas, Aasias. kalastamine, korilus. Elasid Vanimad jäänused leitud koopas. Häälitsemine. Paremad Heidelbergist (Heidelbergi elatustingimused. Tule inimene). kasutamine. Heidelbergi inimene 700 00 600 000 a tagasi. Küttiv jahimees. Homo erectuse otsene järglane. Euroopas. Keerukalt töödeldud tööriistad. Neandertaallased 250 000 30 000 a tagasi. Küttimine, algne kõne. Neandri org Saksamaal Euroopas, Aasias. Matmiskombed/rituaalid
võtsid üle ning kandsid agaralt üle Ameerika laiali tema peamised õpilased (Alfred Kroeber, Ruth Benedict, Edward Sapir, Margaret Mead jne) - Sündis Saksamaal juudi perekonnas - Ei identifitseerinud end juudina, pidas end etniliseks sakslaseks - Esimesed 19 eluaastat veetis kohalikes koolides, kus tekkis huvi ajaloo ja botaanika vastu - meisterlik klaverimängija - 20-aastaselt alustas ülikooli õpinguid (Heidelbergist Bonni, lõpuks Kiel'i kust 1881. Doktoritöö - Õppis füüsikat, matemaatikat ja lõpetas geograafiaga. - Huvitus ka psühhofüüsikast, mis tegeles füüsika psühholoogiliste ja epistemoloogiliste probleemidega. - Doktoritöö oli vee värvist, vee optilistest omadustest. - Pärast doktoritööd huvitus rohkem filosoofiast, psühholoogiast ja epistemoloogiast, ent väljaõppe puudumise tõttu pöördus tagasi geograafia juurde.
annaabi.ee 
