kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poistele seda, mida sõjas vaja teada, Himmelstossi-poolsete liialdustega. Rindejoon - palju surma, meeleheidet, kaotusi. Tagala, kus püütakse hetkeks unustada lahinguväli, puhata ja tunda end inimesena. Puhkus kodus võõristustunne. Katoliiklik hospidal nunnadest põetajad, haavatud, invaliidid, surijad. 3.Teose sündmustik kavapunktidena 1. Kasarm enne rindelminekut. Noored, äsja koolipingist tulnud poisid, kes pakkusid end
parema võitluse kodumaal ja kodumaa piiridel. Koos sakslastega oli ainuke võimalus võidelda eeskujuliku relvastusega Punaarmee vastu. Väljaõpe 17 Leegioni ülemaks määrati augustis 1942 kindralmajor Franz Augsberger, kes oli rahvuselt austerlane. Leegioni formeerimine ja väljaõpe toimus Poolas Debica ja Krakovi lähedal asuvas Waffen-SSi õppelaagris. Laagrit kutsuti saksa keeles Heidelager. Laagrisse saabudes ei olnud eestlastel täpsemat informatsiooni Waffen-SSi nimetuse ja formeeringute kohta. Teadsime, et need üksused olid formeeritud Saksa armee eliitüksustena noortest elujõulistest meestest tugeva löögijõu ja eeskujuliku relvastusega üksusteks. Kõik välismaalastest formeeritud brigaadid ja diviisid olid allutatud Relva-SSile, vastavalt mingile eeskirjale, mis ei lubanud Saksa armees moodustada sõjaväelisi formeeringuid välismaalastest.
Märtsiks 1942 oli Venemaal 16 eesti pataljoni ja kompaniid 10000 mehega ja kodumaal varuüksustes 1500 meest. Üldse formeeriti eestlastest 54 pataljoni, neist korraga toimis kuni 24 pataljoni ja 10 kompaniid kokku maksimaalselt 15000 mehega. Alates 1942 võitles enamik neist eesliinil. 28. VIII 1942 luba Eesti SS-leegioni loomiseks relva-SS koosseisus Leegioni ülem Oberführer Franz Augsberger. 1942 lõpuni siirdus Debicas (Poolas) olevasse õppelaagrisse (nn Heidelager) 1280 vabatahtlikku, kellest loodi SSsoomusgrenaderide pataljon Narva, mis toimis 5. SS-soomusdiviisi Wiking koosseisus juulist 1943 märtsini 1944. Märtsis 1943 viidi Eestis läbi osaline mobilisatsioon (12100 meest). 1943 sügisel ja talvel mobiliseeriti veel üle 5000 mehe. 24. I 1944 otsustati eesti brigaad muuta 20. Eesti SSvabatahtlike diviisiks. 1. II 1944 üldmobilisatsioon (45 000 meest) 1944 veebruaris teenis rahvusväeosades kokku 60 000 meest. Eesti diviisis oli neist umbes 10 000
annaabi.ee 
