peaga otsustame. On selge, et uus pakkumine läheb kultuuris ringlusse, ja on võimalik külge kleepida mõiste või sildi, mis tema edule kaasa annab, siis see on midagi mis aitan nähtuse levikule ja kollektiivsele aktsepteerimisele kõvasti kaasa. Kultuuris hoiab sümboolset võimu, see kes suudab luua konstrueerida ja ringlusse saata mõisteid, millega kultuurilist maailma kirjeldatakse. Võimuteooria Hannah Arendt (1906 1975) Teine mõttetraditsioon, õppis filosoofiat Heiddegeri käe all ja ehki ta oma tööd ona hoopis teistsuguse iseloomuga võib ka nendest leida juhtmotiive, midagi mis teda Heiddegeriga ühendab, selline janu väärika, vaba, autentse olemise järele. Heiddegeri jaoks on see kõrgematasandi filosoofiline mõiste, Arendt loeb seda sotsiaalsete olukordadega. Arendti nägemus võimust: võim ei ole selline natukene ebausaldust äratav, kahtlane nähtus milleks kõik eelnevad teoreetikud on pidanud
Selleks on vaja teha vahet asjade olemusel ja olemisel. Nad ei ole võrdsed: olemus sisaldab konkreetse asja erilisi tunnuseid ja viitab sellele, mis on konreetsele asjale spetsiifiline eritunnus. Olemine e eksistents aga lihtsalt viitab asjade olemasolule. Heidegger leidis, et siiani on filosoofia keskendunud asjade olemusele: on püütud mõista, mis on maailm, mis on inimene, mis on idee ja mis on Jumal. Seda, et miski on olemas, on võetud iseenesestmõistetavana. Ent Heiddegeri hinnangul tuleneb sellest filosoofia põhiprobleem: oleva olemasolu. Ta alustab küsimusega, mis on inimlik olemine. See, mis meid eristab 'mitte-inimlikust' on asjaolu, et olemine on meile avatud me teame, et oleme olemas. Seda konkreetset inimese olemust nimetab filosoof eksistentsiks ning tänu sellele on inimesel vabadus kujundada oma olemist, ent see annab inimesele ka vastutuse. Ta ütleb, et ainult inimene eksisteerib. Inimene on maailmaga
Objektiivne tõde on olemas, kuid pole kättesaadav, inimese jaoks ei saa tõde olla kiretu. Indiviid on ülim kõlbeline üksus ja seetõttu on just inimelu isiklikud, subjektiivsed aspektid kõige olulisemad. Kõlbluse ülimuslikkuse tõttu on inimolendi tähtsaimaks tegevuseks otsuste langetamine: otsustuste kaudu loome me oma elu ja saame iseendaks. HUMANISTLIK (ateistlik) EKSISTENTSIALISM Martin HEIDEGGER (1889-1976). Teda õpet. Freiburgis Edmund Husserl (1859-1938). Varase Heiddegeri teos Olemine ja aeg, (1927) oli pühendatud Husserlile. Husserl on fenomenoloogia rajajaks. Fenomen teadvustatud kogemus. On kaheldamatult kindel, et välismaailma objektid on olemas kui meie teadvuse objektid ning sellistena uuritavad. Heiddgger: Me oleme mingi maailma lahutamatuks osaks. Probleemiks pole mitte teadmine, vaid olemine, eksistents. Mis on see olemasolu, milles me end leiame? Mida tähendab millegi jaoks olemase Kuidas miski üldse saab olemas olla? Miks pole lihtsalt eimiskit
annaabi.ee 
