Tähtsaimaks liigiks sai taas kohtukõne, teised liigid jäid tahaplaanile. Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: ,,Cicero pole mitte inimese, vaid kõnekunsti nimi") 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? ASIANISM Palju retoorilisi kaunistusvahendeid. Kaldus välisesse efektitsemisesse, ülespuhutusse, manerismi. Peamisedesindajad: Kreekas Hegesias (3. saj eKr), Roomas Hortensius (11450) ATIKISM Tugevnes vastu kaaluks asianismile 1. saj eKr. Lihtne, selge, napp väljendusviis. Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. Roomas levis u 50 eKr 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero filosoofiline proosa
Ta õpetas samuti, et inimese vaim on vaba, kuid selle saavutamiseks sobivad meelelised naudingud, mida kasutades on võimalik saavutada ka meelerahu. See on hedonism õpetus, et lõbu on kõrgeim hüve. Kui nauding on väga intensiivne võib sellele järgneda väga intensiivne kannatus, seepärast peaks naudingud ja kannatused olema tasakaalus. Inimene on tark ja õnnelik, kui vaim liigub ühest naudingust teise, saades meelerahu. Küreaanikute koolkonnas oli ka Hegesias, kes õpetas, et kui inimesele on jäänud ainult intensiivne kannatus, näiteks ta põeb vähki, siis tuleb ennast ära tappa. Peale tema loenguid tegid paljud enesetapu. (L3) PLATON (427-347 eKr) Platoni kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Ta oli Sokratese õpilane, sugulus sidemetes riigimehe Periklesega. Harrastas sporti, võitis maadluses esikoha. Ateena demokraatia oli Platoni jaoks ekstreemne. Pärast Sokratese mürgisurma reisis ta 10 aastat mööda maailma. Tema koolkonna
sensualismi. Selle kohaselt on tõe peamine allikas inimmeeled. Mõistus põhjustab eksitusi. Looduste 35 teaduslikust uurimisest tuleks loobuda (vastand naturalismile) Rikkus on vahend elu mugavamaks muutmiseks, kuid selle kogumine ei tohiks olla eesmärk omaette. Aristippos elas IV-III saj. e. Kr., kürenaikude kk mandus, sünnitades süngema koolkonna. Hegesias elas III saj. e. Kr. Oli algul kürenaiku, hiljem leidis, et elu on suur kannatus, millest välja viib vaid üks suur nauding enesetapp. Paljud noored tapsid end selle õpetuse mõjul. H. ise suri loomulikku surma. 2 . k üüni k ud Kk püsis elujõulisena kristluse võidukäiguni IV saj. p. Kr. Antisthenes elas Atheenas IV saj. e. Kr. Tema filosoofia vastandlik naudingutele. Naudingust tulevad õnnetused. Ideaaliks on askeetlus ja füüsiline töö. Austas Heraklest.
annaabi.ee 
