5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Neoon (Ne), Argoon (Ar), Krüptoon (Kr), Ksenoon (Xe) ja Radoon (Rn). Heelium kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s 2). Teised väärisgaasid on p elemendid ning nende aatomite välis-elektronkihti iseloomustab valem xs2xp6
Heelium(He) Heelium on VIII rühma esimene element. Tema aatomis on täitunud elektronkiht 1s2. Aatomi elektronstruktuuri püsivuse tõttu erineb heelium kõikidest teistest keemilistest elementidest. Heeliumil on suurim ionisatsiooni energia (24,58 eV), kuid väikseim aatomi polariseeritavus. Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud äärmiselt nõrgad ning avalduvad alles ülimadalate temperatuuride või väga kõrgete rõhkude juures. Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone). Heeliumi keemispunkt (-2690C) ja sulamispunkt (-2720C 25 atm juures) on palju madalamad kui teistel ainetel
Väärisgaasid Koostaja: Karin Volmer Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal. Kasutamine Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev
5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? 8. Milline seos on tuukritel He? 9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada? 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Vastused: 1. Väärisgaasid on reageerimisvõimetud gaasid.Nad on õhus tihedamad. 2. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. 3. ? 4. 1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal erineb keemilisel teel lämmastikuühendite lagundamisel saadud lämmastiku erikaalust. Vahe oli küll väga väike, aga ületas ikkagi tunduvalt võimaliku katsevea. Huvitudes sellest asjaolust võttis Rayleigh ühes keemik Ramsay'ga õhu koostise väga täpsele uurimisele. Rayleigh juhtis õhulämmastiku ja hapniku segust läbi elektrisädemeid
6*10^-19 C ( ^ = astmes ) Elementaarlaeng on prootoni või elektroni elektrilaeng. Elementaarlaengu tähis on e. -ELEKTRONID ON ALATI NEGATIIVSE, EHK (-) LAENGUGA, PROOTONID ON ALATI POSITIIVSE, EHK (+) LAENGUGA, NEUTRONID ON LAENGUTA ! -LAENGU JÄÄVUSE SEADUS- ELEKTRILISELT ISOLEERITUD SÜSTEEMI KOGULAENG ON JÄÄV SUURUS ! 1. mitu prootonit ja mitu elektroni on neutraalses heeliumi aatomis? vaasakul üleval see number on aatomnumber, ehk prootonite ja elektronide arv.. heeliumil on see 2, ehk 2 prootonit ja 2 neutronit, massi arv on 4, massiarv = prootonid + neutronid seega on 2 prootonit, 2 neutronit ja 2 elektroni 2. kui see aatom ioniseerida nii, et see saab maksimaalselt positiivse laengu, siis kui suur see saadud laeng on? Laeng on +2 .. Kuna see saab anda ära ainult 2 elektroni, kuna tal rohkem pole, siis on üldlaeng ju +2 kuna prootoneid jääb 2 alles 3. elektriseerimisel anti neutraalsele kehale 2 elektroni. kui suure laengu keha sai
kohal (vesiniku järel). · Erakordselt vähelahustuv vees jt polaarsetes, sh bioloogilistes vedelikes. Sellel põhineb He kasutamine tuukrite hingamissegudes (väldib kessoontõbe, kuna välisrõhu muutumisel ei teki veres gaasimulle). · Madalaima sulamis, keemis ja kriitilise temperatuuriga (kõige raskemini vedelduv ja tahkestuv) aine. Tahke He saamiseks on vaja rakendada täiendavalt rõhku (min 2,5 MPa) ~0K juures (esmakordselt saadi alles 1926). Vedelal heeliumil on anomaalsed, nn kvantvedeliku omadused. Temperatuuril alla 2,17K (olenevalt rõhust) läheb vedela Heelium4 laiemas diapasoonis püsiv vorm, He I, hüppeliselt üle teise olekusse moodustub nn He II, mille mitmed omadused (soojusjuhtivus, viskoossus, tihedus jnt) on teravalt erinevad. He II on ülivoolav vedelik, mis läbib äärmiseid peeneid (alla 100 nm) kapillaare; soojusjuhtivus ületab He I soojusjuhtivuse u 300 milj korda.
Prooton. · Positiivse osalaenguga vesiniku aatomid saavad moodustada elektronegatiivse elementide aatomitega ka täiendava sideme vesiniksideme. LIHTAINE · Koosneb H2 molekulidest, allotroope ta ei moodusta. · Tavatingimustes värvitu ja lõhnatu gaas. · Kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga. · Vesiniku molekulid on erakordselt väikesed ja mittepolaarsed. · Lahustub vees väga vähe. · Füüsikalised jõud nõrgad. · Tihedus on väiksem kui heeliumil. LEVIK LOODUSES · Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. · Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element. · Moodustab põhiosa Päikese massist. · Looduses lihtainena vesinikku ei leidu. · Kuulub paljudesse ühendite koostisesse. · Vesi on vesiniku levinuim ühend. VESINIKU ISOTOOBID · Põhiline vesiniku isotoop looduses on vesinik e. Prootium · Prootiumi massiarv on 1 · Aatomituum koosneb vaid ühest prootonist
saadusena tekib lämmastikoksiid: N2 + O2 = 2NO,madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. 4 Väärisgaaside keemilised omadused Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.Väärisgaasid on: heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon ja radoon.Kõiki väärisgaase leidub vähesel määral Maa atmosfääris. Neist heelium on Universumis levikult teine element. Heelium(He)- Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud
ja keemistemperatuuriga lihtained. Väärisgaasi aatomite vahel ei teki tavalisi keemilisi sidemeid, aatomite vastastiktoime on tingitud ainult nõrkadest van der Waalsi jõududest. Aatomiraadiuse suurenemine suunas He®Rn kasvab aatomite polariseeritavus ja kahaneb nende ionisatsioonienergia. Heelium (He) Heelium on VIII rühma esimene element. Tema aatomis on täitunud elektronkiht 1s2. Aatomi elektronstruktuuri püsivuse tõttu erineb heelium kõikidest teistest keemilistest elementidest. Heeliumil on suurim ionisatsiooni energia (24,58 eV), kuid väikseim aatomi polariseeritavus. Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud äärmiselt nõrgad ning avalduvad alles ülimadalate temperatuuride või väga kõrgete rõhkude juures. Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone). Heeliumi keemispunkt (-2690C) ja sulamispunkt (-2720C 25 atm juures) on palju madalamad kui teistel ainetel
protektorkaitse- kaitstava metalli külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaat. Tekib galvaanielement, plaat hävineb ning põhimetall säilib. 6 Mittemetallid Aatomi ehitus Mittemetallid asuvad perioodilisuse süsteemi neljandas kuni kaheksandas peaalarühmas st. välisel elektronkihil on 4- 8 elektroni. Eranditeks on vesinik, mille väliskihil on 1 elektron, heeliumil on 2 ja booril 3 elektroni. Kuna väliskihi elektronid tuumaga tugevalt seotud, siis keemilistes reaktsioonides mittemetallid liidavad elektrone või moodustavad teise aatomi väliskihi elektroniga ühise elektronpaari. Elektronide liitumisel väliselektronkihile kuni 8- elektronilise väliskihi moodustumiseni tekib negatiivse laenguga ioon- anioon (vt. Ioon). O +2e- O2- Füüsikalised omadused Agregaatolek- 22 mittemetallist on 10 normaaltingimustel tahked ( P, C, S, B, Si, As,
Süsinik moodustab koos hapnikuga süsihappegaasi. See eraldub näiteks põlemisel ja hingamisel. Süsihappegaas on süsiniku stabiilseim oksiid. Taimed kasutavad süsihappegaasi fotosünteesides, tootes sellest uuesti hapnikku. Samuti kasutatakse süsihappegaasi tulekustutamisel ja erinevates jahutuslahendustes. C 12,01115 Süsinik 4 Heelium Heelium on perioodilisustabelis 1. perioodis ning VIIIA rühmas. Heeliumil on vaid kaks elektroni ning selle aatomnumber on 2. Keemiliselt on helium väärisgaas. Et heeliumi aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on heeliumi keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim ehk siis 268,934 kraadi. Heeliumi tihedus on 0,0001787 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 272,2 kraadi. Heelium on värvusetu ning väga kerge (kergem kui õhk). Kuna Maa atmosfäär praktiliselt heeliumi ei sisalda, siis võetakse
1. Gaaside parameetrid on antud temperatuuril 20 °C ja sovool, PCB, askarel). Need on aga mürgised ja normaalrõhul 101,3 kPa. 2. Veeldumistemperatuur on antud normaalrõhul. keskkonnaohtlikud, seepärast on nende kasuta- 3. Tabelis esitatud gaaside on vahemikus 1,000065 misest loobutud. Räni- ja fluororgaanilistel vedelikel (heeliumil) kuni 1,002084 (elegaasil) on kõrge töötemperatuur, väikesed kaod ja suhteline dielektriline läbitavus vahemikus 2...3, kuid nende Veel võiks nimetada vesinikku ja inertgaase. kasutamist piirab küllaltki kõrge hind. Vesinikku kasutatakse tema väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu laialdaselt suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse Tahked isoleermaterjalid
annaabi.ee 
