Mida enam Universum paisus, seda enam ka selle temperatuur langes. Universumis domineeris kiirgus, milles elektronid ja aatomituumad vabalt ringi liikusid. Niimoodi ringi liikuvad osakesed neelasid ja hajutasid kiirgust, mis ei lasknud sellel kaugele levida. Niimoodi hajutab ka maapealne udu valgust. Umbes 300 000 aastat pärast Suurt Pauku langes Universumi temperatuur vähemaks kui 3000 kraadi. Elektronid ühinesid prootonitega ja neutronitega. Moodustusid esimesed vesiniku- ja heeliumiaatomid. Kiirgus hakkas Universumis hajuma. Laetud osakeste hulga vähene- mine võimaldas valgusel segamatult levida. Seetõttu muutus Universum läbipaistvaks. Esimese kahe miljardi aasta jooksul hakkas vesiniku ja heeliumi segu moodustama pilvi. Esimesed tähed ja galaktikad sündisidki just nende pilvede kokkutõmbumistest. Kümne miljardi valgusaasta kaugusel asuvaid galaktikaid näeme me neid sellistena, nagu nad olid kümme miljardit aastat tagasi. 3.3.2 Ajaline taju
Mida enam Universum paisus, seda enam ka selle temperatuur langes. Universumis domineeris kiirgus, milles elektronid ja aatomituumad vabalt ringi liikusid. Niimoodi ringi liikuvad osakesed neelasid ja hajutasid kiirgust, mis ei lasknud sellel kaugele levida. Niimoodi hajutab ka maapealne udu valgust. Umbes 300 000 aastat pärast Suurt Pauku langes Universumi temperatuur vähemaks kui 3000 kraadi. Elektronid ühinesid prootonitega ja neutronitega. Moodustusid esimesed vesiniku- ja heeliumiaatomid. Kiirgus hakkas Universumis hajuma. Laetud osakeste hulga vähene- mine võimaldas valgusel segamatult levida. Seetõttu muutus Universum läbipaistvaks. Esimese kahe miljardi aasta jooksul hakkas vesiniku ja heeliumi segu moodustama pilvi. Esimesed tähed ja galaktikad sündisidki just nende pilvede kokkutõmbumistest. Kümne miljardi valgusaasta kaugusel asuvaid galaktikaid näeme me neid sellistena, nagu nad olid kümme miljardit aastat tagasi. 3.3.2 Ajaline taju
Mida enam Universum paisus, seda enam ka selle temperatuur langes. Universumis domineeris kiirgus, milles elektronid ja aatomituumad vabalt ringi liikusid. Niimoodi ringi liikuvad osakesed neelasid ja hajutasid kiirgust, mis ei lasknud sellel kaugele levida. Niimoodi hajutab ka maapealne udu valgust. Umbes 300 000 aastat pärast Suurt Pauku langes Universumi temperatuur vähemaks kui 3000 kraadi. Elektronid ühinesid prootonitega ja neutronitega. Moodustusid esimesed vesiniku- ja heeliumiaatomid. Kiirgus hakkas Universumis hajuma. Laetud osakeste hulga vähene- mine võimaldas valgusel segamatult levida. Seetõttu muutus Universum läbipaistvaks. Esimese kahe miljardi aasta jooksul hakkas vesiniku ja heeliumi segu moodustama pilvi. Esimesed tähed ja galaktikad sündisidki just nende pilvede kokkutõmbumistest. Kümne miljardi valgusaasta kaugusel asuvaid galaktikaid näeme me neid sellistena, nagu nad olid kümme miljardit aastat tagasi. 3.3.2 Ajaline taju