koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali sisenuna kunsti sündsusetute rünnakute ohvriks on langenud. Õhtutatakse vana head „meie-tunnet“ versus kaasagne kunst.” Kui vaatame otsa Eesti näitusestatistikale, siis harva ületab suuremate kaasaegse kunsti näituste külastatavus 1500 inimese piiri. Enamasti jääb see alla tuhande. Samas kui klassikaline maalikunst meelitab kohale üle 10 000 vaataja (nagu Enn Kunila erakogu näitus 2010. aastal).
esitamisest teada sai või teada saama pidi. Rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse saadu omandamiseks tehtud kulutusi. Ei pea hüvitama kuna ei teadnud ega pidanudki teadma oma õigustuse puudumisest. P on ebaseaduslik heauskne valdaja. M on omanik. Omanik on oma valdusest ilma jäänud tahtekohaselt, sest andis selle klubis hoiule. Kui oleks toimunud üleandmise sarnased toimingud, siis võiks rääkida heausksest omandamisest vms. Antud juhul ei ole toimunud ju üleandmist ja seega ei saa tegemist olla heauskse omandamisega. Antud juhul võib rääkida ka heausksest valdajast, tema on kaitstud ainult neil juhtudel, kui seadus mingi koosseisu ette kirjutab. · Kahju hüvitisnõue, millised sätted puutuvad asjasse? AÕS § 84 - valdaja vastutus asja ja päraldiste eest: (1) Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise
Näiteks võib tööandja soovida tea- vet iga uue kliendi või tootevea kohta. Õigustatud huvi määratakse sarnaselt TLS § 11 lõikes 2 nimetatuga, mille puhul võe- takse arvesse VÕS-s sätestatud mõistlikkuse põhimõtet (VÕS § 7). Tööandja ei saa eel- dada, et teda teavitatakse asjaoludest, millest teatamist ei eeldaks samas olukorras heas usus tegutsev isik, kuna ta ei pea teatud asjaolu teatamist vajalikuks või mõistlikuks. Lisaks peab tööandja teabe hankimisel juhinduma heausksest käitumisest ja kaaluma, kas teabe küsimiseks on üldse reaalset vajadust. Arvesse tuleb võtta ka tegevus- või kutseala tavasid ning praktikat. 9. TLS § 15 lõike 2 punkti 9 kohaselt peab töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustaksid tööandja mainet või põhjustaksid klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Kas 47 3