ta pigem tööle kui perele. Tõenäoliselt ei arendanud ta suhteid oma lastega inimliku tasemeni, kus võiks tekkida teatud usaldus isa-tütre vahel, kus arenenud suhe püsiks rohkemal kui vanemlikul ülemvõimul laste üle. Palju töötades võis Goriotis siiski täheldada armastust, sest tihti ei suuda mehed end emotsionaalselt väljendada vaid jälgivad oma soorolli (materiaalne kindlustaja) täitmist ning heausklikult peaks sellega kõik korras olema. Kuid tegelikult ei ole. Mida aeg edasi, taipas Goriot, et tüdrukud on siiski ainus, mis tal on. Kõige põhilisem inimese tung on sugutung, elutung enda ,,igavesti elama panemine" (Freudi ,,Psühhoanalüüs"). Tõenäoliselt taipas isa Goriot, et ta on liiga vana, et ise kuhugi jõuda, elada, temas kustus primitiivne unelm enda ihad täide viia, ta suunas need oma tütardele võrdlustas enda õnne tütarde omadega
1 esitatud väitega ning on seisukohal, et hageja on see, kes ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt. 2.2 Kostja koostatud võlatunnistused on deklaratiivsed mitte konstitutiivsed. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja koostas kaks konstitutiivset võlatunnistust (hagiavalduse punkt 1.1 ja 2.2). Kostja ei vaidle vastu, et ta võlatunnistused koostas, kuid tegemist on deklaratiivsete võlatunnistustega, mis ta heausklikult andis hageja kätte, olles kindel, et hageja täidab enda krediidilepingutest tulenevat kohustust ja annab kostjale raha. Võlatunnistuses endas on küll kirjas, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kuid tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb analüüsida võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, lepingueelseid läbirääkimisi ja poolte huve ning võlatunnistuse sõnastus ei ole sealjuures määrava tähendusega (RKTsKO 3-2-1-15-09). Võlatunnistusi koostades ei olnud
nõude, milles osas kohtule kellegi vastu) , kostja( vastaspool, kelle vastu esitatakse nõue või hagi) ja kolmandad isikud( keda see nõue vb veel puudutada). Õigused: õigus tutvuda toimikuga; õigus teada kohtukoosseisu; õigus esitada taandus ja taotlusi; õigus adna selgitusi; esitada tõendeid; vaielda vastu teistele; õigus esitada küsimusi ja õigus edasi kaevata. Hagejal lisaks veel õigus muuta hagi ja sellest loobuda. Kohustused: kasutada oma menetlusõigusi heausklikult; kohut ei tohi eksitusse viia, ei tohi valetada; kohtus ise õigus ennast esindada võtta ise esindaja; riigikohtus peab olema advokaat. 31.Tõendid tsiviilkohtupidamises: igasugune: igasugune teave, mille alusel kohus saab oma otsuse teha, tõendeid esitlevad menetlusosalised(hageja, kostja); tunnistajate ütlused; ütlustest andmise keeld; menetlusosalise vande alla antud seletus; dokumendid; asitõendid; vaatlus; eksperdi arvamus. 32
Lepingu sõlmimiseni jõudmine Lepingueelsed läbirääkimised, õiguslik tähendus - vaidluste lahendamisel on oluline roll lepingueelsetel läbirääkimistel. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest pole pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustusega saavutada kokkulepe. Pooltel on vabadus otsustada, kas sõlmida leping või mitte. Küll lasub lepingueelseid läbirääkimisi pidavatel pooltel kohustus käituda teineteise suhtes heausklikult. Sellest tulenevalt on läbirääkijatel järgmised kohustused. Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele
poliitiline kemplemine. Kas keiser ka ise orjade vastu nii õiglane oli on kaheldav. Hadrianus piiras ka isanda õigust surma mõista. Antonius Pius võimaldas orjadel kaebekirju esitada ( Hadrianusest järgmine keiser). Hadrianus põhjendas ka oma kaitseseadusi. Pius kuulutas ka põhjuseta orja tapmise võrdseks võõra orja tapmisega. Constatinus Suur ( I kristlik keiser) selgelt nimetas isandat süüdi mõrvas, kui ta sihilikult tapab oma orja. Õiglase ja heausklikult karistab orja , pole see tapmine ega mõrv (319). Prja tohtis kasut vitstee ja piitsaga, kui neid kasut suri siis ei saanud midagi ette heita . Orja ei võinud karistada kepi, kivi või relvaha,mis oleks mõrv olnud. Riik nägi ka üha enam ette olukordi kus riik võis isanda ja orja tegevustesse sekkuda. Võõra orja tapmine ol i selgelt trahvitav. Samas isegi võõra orja tapmine ei pruukinud midagi muuta, kui nt tabas abielurikkumise. Keisri seadused näitavad, et
annaabi.ee 
