Kui hakata mõtlema sellest et näiteks meedias kajastatakse kurja hoopis rohkem kui head. Isegi kirjutada oli heategudest raskem. Filmid, telesarjad ja isegi multifilmid väikestele lastele on täis vägivalda ja isegi ropendamist. Ei tea miks see nii on aga kurjus ja halvad asjad müüvad hoopis rohkem ja lähevad rahvale paremini peale. Aga õnneks pole kõik nii must ja tume, korraldatakse ju palju üritusi kus tunnustatakse heategijaid ja kangelasi. Sammut suudab ka meedia kajastada suuremaid hea- ja kangelastegusid. Aga vähemalt midagigi. Aga eks ta olegi nii, et elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest, sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Kuid ükskõik mida teeme meie ja mida teevad teised, päris üdini head ega
eemaldamises" kristlikult moraalilt ? Nietzsche kirjeldab enda rolli kui ainutähtsat, ainsa korraliku inimesena tõe avastajat. Tema oli esimene kes tajus valet kui tõelist valet. Tema oli see, kes "eemaldas katte" kristlikult moraalilt. Mulle jäi mulje justkui peaks ta iseend mõneks Jumalaks, et vaid see mida tema arvab õige olevat, see ka nii on. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralist eitab siiani kõrgeimaks peetud inimtüüpi (head, heasoovilikud ja heategijaid) ning moraali, mis kehtib ja võimutseb moraalina iseeneses (kristlikku moraali). Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Headuse ning heasoovlikkuse ülehindamine on laias laastus decadence`i tagajärg , nõrkuse sümptom. Nietzsche leiab, et kristlik moraal on liialt inimesi jõuetuks muutnud. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm . Inimesed on endid käest lasknud lausa terve inimkond. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"
Pärimused Egiptuse jumal Amon/Ra kuulutas läbi oma kuju/preestri Aleksander Suure oma pojaks ning seega väideti, et Aleksander Suur on jumala poeg Aleksandri sõjaline edu oli tänu jumalikule päritolule Ptolemaioste riigis kuulutati Aleksander Suur jumalaks Keisrikultuse juured peituvad Kreeka kultuuris Heategijakultus austati inimesi, kes tegid riigile head; nende heaks viidi läbi samu talitusi, mis jumala austamiseks. Roomas, ~2 saj eKr susati samuti heategijaid jumalatega võrdväärselt Keisrikultus: 44. eKr hakati Julius Caesarit jumalikkusena austama (pärast tema surma) Esimene Rooma Keisririigi keiser Augustus oli asutatud kui jumal Austati geeniust ehk mehe seksuaalset potentsi, mis kujutab mehe kaitsevaimu; naise kaitsevaim oli juno Põhiline keisrikultuse vorm oli keisrigeeniuse austamine, tseremooniad, sünnipäevapidustused, ohvritoomine Üksikud keisrid lasid austada end, mitte geeniust
Sulased hüüti kokku, istuti hobuste selga ja kihutati metsa. Rüütel Kuuno ei olnud teiste hulgas, ei olnud ka nõupidamist kuulnud. Tema istus rikkasti ehitud kambris ja lohutas ilusat neidu, kes vahel läbi pisarate naeratades tema kord tõsist, kord naljakat, kuid ikka mahedat ja sulavat kõnet kuulas. Vaene Jaanus! XII Metsal peeti nõu, mis nüüd. Maanusega peale hakata. Maanus ise kui tuline poiss kippus minema, tahtis metsa joosta, ikka joosta, ei tea kuhu 81 joosta, kui aga oma heategijaid saaks murest päästa. Vana Tambet, muidu oma vanadusest hoolimata elav ja hakkaja mees, oli viimaste kuuldud ja nähtud juhtumuste tõttu nagu uimastatud. Ta rääkis vähe, pomises palju ja raputas tihti murelikult pead. Ka Jaanusel oli süda raske, aga ta hoidis pea kõrgel, et teistele julgust teha. Tema nõu oli Maanust lahti osta. Aga vana Tambet raputas pead: «Lahtiostmisest ei või nüüd uue lossihärraga enam juttugi olla. Tema uhkus on riivatud, ja seda uhkust ma tunnen