· Otseselt terroristlike operatsioonidega seotud kuludeks on terrorismiaktide korraldamisega seotud kulud, mis on tavaliselt võrdlemisi madalad võrreldes kahjuga, mida need tekitada võivad. Siia kuuluvad töötasud, kommunikatsioonikulud, väljaõppe, reisimise ja logistikaga seotud kulud jms. · Organisatsioonilisteks, st infrastruktuuri arendamise ning säilimise tagamisega seotud kuludeks on terroristliku võrgustikuga seotud heategevusorganisatsioonide toetamine, massimeedia kasutamise ning ülalhoidmisega seotud kulud jms. Näiteks on terroristlikud ühendused prakstikas toetanud ning ka omanud televisioonikanaleid, et oma sõnumit levitada. Üldjoontes jagunevad ka finantsallikad kaheks: · Illegalsed · Legaalsed Illegaalseteks allikateks on kuritegevus(nt narkokaubandus, väljapressimised jne). Legaalsed allikad on näiteks heategevusorganisatsioonid ehk kasumit mittetaotlevad
E-luger, nagu keegi juba moodsa sõna leiutanud. Ja pajatatakse mingist tahvelarvutist. Raamatu lugemine, mitte paberkandjal. Kaotsi läheb võimalus tajuda raamatut enamate meeltega kui paljas silmameel. Meil on neid meeli ju veel neli. Ehk siis, me tajume hoopis rohkemat kui pelgalt rittaseatud sõnu ja saame, arvatavasti, ka rohkemad mälestused. Millest oleks ju kahju loobuda. Sotsiaalmeedia mõju heategevusele Sotsiaalmeedia osutab hiigelsuurt mõju heategevusorganisatsioonide lähenemisele globaalsetele probleemidele. Seega muutuvad kaasa inimestevahelised suhted. Seda, kui palju lapsi maailmas ilma vanemateta elab, on väga raske öelda. Lastekodud tihedas koostöös erinevate sotsiaalmeedia kanalidega aitavad orvi leida oma uut perekonda. Niisuguste sotsiaalmeedia projektide abil sajad lapsed saavad uut kodu, ning enamustel juhtudest verivärskete perekondade elu muutub paremaks: inimesed seovad end peresuhetega ning õppivad hoolitsema teineteise eest.
Venemaalt põgenenud peale revolutsiooni. Eesti Vabariigi sünd oli neile algul suureks sündmuseks. Neil kadus side Venemaaga. Olid suhteliselt eraldatud nii eestlastest kui ka teistest vähemusrahvustest. Seesmiselt polnud hästi organiseeritud. Polnud ühtne rahvusorganisatsioon. Peamiseks ühendajaks oli kultuuriline tegevus, mis hoidis alal ja toetas siinsete venelaste rahvuslikku tegevust. Seltside aktiivne tegevus. 1923 - vene haridus ja heategevusorganisatsioonide liit ühendas enda alla kõik teised vene kultuuri seltsid. Sellel olid oma osakonnad ja oma väljaanne. Instruktorid käisid vene seltsides koha peal ja üritasid aidata neid nende tegevuses. Korraldas erinevaid kursusi venelastele. Hakati korraldama vene hariduspäevi. Toimusid korra aastas, sellest kujunesid iga-aastaseks tähtsaimaks kultuurisündmuseks. 30-datel hakati korraldama algul kohalikke ja siis üleriiklikke laulupidusid
annaabi.ee 
