Kaasaegne meditsiinieetika areneb kolmes peamises omavahel seotud valdkonnas: (arsti-patsiendi suhe), (iga ühiskonnaliikme tervise säilitamine, edendamine), editsiiniliste uuringute eetika (uurimistöödega kaasnevad eetilised pinged) Bioeetika põhiprintsiibid: 1. Isiku autonoomia respekteerimise printsiip (autonomy) 2. Mittekahjustamise printsiip (nonmaleficence) 3. Heategemise printsiip (beneficence) 4. Õigluse printsiip (justice) KESKKONNAEETIKA: Teadus ja tehnika on saavutanud taseme, mis võimaldab inimkonnal hävitada iseennast ja kogu biosfääri. Ökoloogilise kriisi peapõhjusteks on demograafiline plahvatus ning ülisuur ressursside hulk, mis on vajalik arenenud riikide elatustaseme säilitamiseks. Ungari teadlaste silmis võib inimsugu vaadelda kui arutut rohutirtsuparve, kes õgib mõtlematult kõike,
nakatatute reaktsioon palju ägedam, pahatihti lõppedes surmaga. Variolatsioonist kirjutab eesti keeles juba 1766. a. Põltsamaa arst Peter Ernst Wilde enda poolt välja antud Lühhike Õppetus (muide, esimeses eestikeelses perioodilises väljaandes). Inglismaal ja Euroopas oli variolatsiooni praktiseerimise puhul tegemist mõnes mõttes kõrgkihtide hobiga. Variolatsiooni ning vaktsineerimisega seoses tuleb rääkida meditsiinilisest peternalismist. Ajaloost on teada küllaltki vägivaldseid heategemise juhtumeid. Ameerika kodusõjas kuulutab kindral George Washington rõuged kõige suuremaks vaenlaseks ja alustab variolatsiooni, kuigi vastuseis ettevõtmisele on märkimisväärne... (Ilmselt katsetasid ameeriklased meetodit ka sõjavangidel.) Vaktsineeriminegi tekitas suurt vastuseisu. Vaktsineerimisvastaste poolt genereeritud karikatuurid kujutavad inimeste hirme karikaturistid ekspluateerivad (väär)kujutlust inimeste juures tekkida võivatest veiselikest omadustest.
Selle eest kuulutati ta hiljem Jeruusalemmas Õiglaseks Isikuks. Filmis andis Schindler 1944. aastal Krakowis asuva emailitoodete ja relvatehase mänedžerile nimekirja juutidest töötajate kohta, kes tuleb viia suhteliselt ohutusse paika Tšehhimaal. Praegu on nn Schindleri nimekirjas üle 6000 nime. Need on tema poolt päästetud ja nende järeltulijad. Oskar oli mängur, sentimentalist, kes armastas läbipaistvust, heategemise lihtsameelsust; temperamendilt anarhist, kes armastas süsteemi naeruvääristada; südamliku tundlikkuse all oli võime solvuda inimlikust metsikusest, reageerida sellele ja mitte masenduda. Thomas Keneally, Schindleri nimekiri,1982, lk 265. 81