Arvame vähemalt nii. Maailmavaate kujunemise varjupoolel on nii riiklik režiim kui ka usuline kuuluvus. Nimelt on meie ellusuhtumine drastiliselt erinev olenevalt sellest mida või keda usume. Näiteks, kristlik mõttelaad näeb ette elu taevas, kuid on ka inimesi, kes usuvad hoopis elu lõputusse kordumisse. Esimese puhul on oluline olla nii-öelda heas nimekirjas, mida kujutatakse ka seriaalis „The Good Place“, kus inimesed postuumselt muutuvad heatahtlikumaks, ja teenivad sellega ära koha taevas. Teisel puhul aga puudub isiku tegudel tagajärg, sest elu justkui ei lõppe kunagi jäädavalt. Lisaks usulisele poolele mängib rolli ka riiklik režiim, sest diktaatorlik riigikord tagab valdavalt inimeste teadmatuse, ja kaotab sellega ära ka erinevalt maailma mõistmise. Näiteks, Põhja-Koreas ei ole kodanikel ligipääsu välismeediale, seega demokraatliku maailmapildi olemasolust ei oska enamik isegi mõelda.
Ohvriks võisid olla väärtuslikud esemed, jook ja esinduslike kultusehoonete ehitamine, kuid kõige tähtsamad olid siiski roaohvrid, st loomade ohverdamine. Sõltuvalt jumalusest ja ohvri tooja sotsiaalsest staatusest võis ohvritoomine toimuda erinevas vormis. Igal juhul väljendus see inimeste loobumises teatud osast oma väärtuslikest elatusallikatest ning nende annetamises jumalikule jõule, kes sellise ,,hoolitsuse" tulemusel pidi leebuma ning muutuma inimeste suhtes heatahtlikumaks. Riituse tulemuslikkusele oli määrava tähtsusega selle toimetamine traditsioonilisel viisil ja ajal. Kreeka kalender sai alguse rituaalsest ettekirjutustest ning kuid nimetati tseremooniate järgi, mida tuli vastaval aastaajal läbi viia. Rituaali teostamine, millega pühtseti ning kinnitati inimeste ja jumalate head läbisaamist, oli ühtlasi terve ühiskonna tippsündmus, kogukonna olemasolu pühitsemine. Sellega kaasnesid peaaegu alati Kreeka
kunstisse, pole muidugi täpselt teada, kuid Pariisis astus ta peagi kirjanduse vaevalisele ja algaja jaoks ka vaesele rajale. Kindlasti mängis siin olulist rolli ka tutvus Victor Hugo ja Alexandre Dumas'ga. 1850. aastate esimesel poolel kirjutas Verne üpris suure hulga libretosid muusikalavastustele - ilmnes, et tal oli luuleannet. Pakkumata sügavamat rõõmu, võimaldas see tegevus Verne'il siiski kuidagiviisi ära elada ja ühtlasi millekski tõsisemaks valmistuda. Kõige heatahtlikumaks noore algaja vastu osutus tollal oma kuulsuse tipul olev Alexandre Dumas vanem, kelle asutatud "Ajaloolises Teatris" (Théãtre historique) nägi rambivalgust ka Jules Verne'i esimene ühevaatuslik värsskomöödia "Murtud kõrred" ("Les pailles rompues", 1850), millele järgnes kohe ka operett "Pimesikk" ("Colin-Maillard"). Edu algus XIX sajandi keskpaik oli suurte murrangute aeg. Sotsiaalsed revolutsioonid, üllatavad avastused teaduses ja tehnikas
hakkab otsima enda vastuseid... Vaja on mõelda ainult sellest, kui paljusid võime aidata, kui paljusid päästa, kui paljudel aidata mõtlemist ümber korraldada. Mis siis tähtsam on? Inimeste hulk, kes sind arvustavad või nende hulk, keda sa aitasid oma ideedega? A: Loogiliselt võttes need, keda aitavad ideed... Kuid mida me konkreetselt teha saame? 60 D: Esmajärjekorras soovida seda, et iga uus päev teeks meid heatahtlikumaks ja targemaks. Teiseks, ärgates teha iga päev lühike meditatsioon, mille ajal soovida häälestuda armastuse võnkele. See aitab meil väljuda Maatriksi sagedusest, mis on häälestatud vihkamisele. Siis, igal õhtul enne magamaminekut paluda Maatriksilt meie otsest pääsu temasse une ajal. Nii me seondume oma kõrgema minaga ja vibreerime kooskõlas Maatriksiga ja oleme kooskõlas iga Maa muutusega. A: See pole keeruline! D: Üldsegi mitte. See on kõige lihtsam moodus muutumiseks
annaabi.ee 
