Keskkonnaõiguse kordamisküsimused Üldist ja mõisted 1. Keskkonnaõiguse lähtealused, koht õigussüsteemis ja eesmärgid EESMÄRK keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund; keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. 2. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted – a. Keskkonnahäiring Keskkonnahäiring on ebasoodne, vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese elule, tervisele, varale ja kultuuripärandile, sh ebasoodus
on subjektiivsed avalikud õigused." (TlnRingKo 2-3/140/04) "PS § 5 valguses ei ole aga tõsiseltvõetavat põhjust kahelda, et põhiseadus [§53] paneb üksikisiku kõrval keskkonna kaitse kohustuse ka riigile ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Ringkonnakohus on seisukohal, et see kohustus ei ole pelgalt objektiivne, vaid loob isikule subjektiivse õiguse /.../" Õigused §29 lg 1: Igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. tervise ja heaolu vajadus. See osa keskkonnas, mis on seotud isikuga. KSÜSE §29 lg 2: Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Puutumus on igakordse hindamise küsimus, kuid künnis on suhteliselt kõrge. Piiri isikute vahel, kelle õigusi riivatakse ja kelle omi mitte, ei ole aga käesoleval juhul
Heaoluargument ka tulevased põlvkonnad Majanduslik argument peidetud ressursside allikas Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu: Käesoleva seaduse eesmärk on tagada: * keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu, vara ja kultuuripärandit; * säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; * loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse * keskkonna hea seisund * keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Alternatiivsed seisukohad, millest lähtuvalt võib keskkonna väärtustamist argumenteerida kasutamisväärtus (instrumental value )
Mürgised ained, mis võivad põhjustada surma või kroonilisi tervisehäireid Tavajäätmed- – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 8. Keskkonnakaitse õiguslikud alused: 1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; 2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 4) keskkonna hea seisund; 5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Seadusandlus ja kontrolli mehhanism keskkonnakaitses. Keskkonnaseire seadus - §6, §7, §9 Avaliku teabe seadus - §28, §66 Keskkonnaregistri seadus - §28, §29, §30 Konventsioonid
︎Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, AÕKS, JahiS jt Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). SEADUS (KeÜS) Eesmärk on tagada: 1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; 2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 4) keskkonna hea seisund; 5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine KeÜS-is on sätestatud muuhulgas: ︎Keskkonnakaitse põhimõtted (6, ühtivad keskkonnaõiguse printsiipidega) ︎Keskkonnakaitse põhikohustused (2, hoolsus ja teavitatus tegevuse tagajärgedest) Keskkonnaalased õigused
annaabi.ee 
