3.Noorsoopoliitikas järgime teisteski Euroopa riikides tunnustatud avatuse, osaluse, vastutuse, tulemuslikkuse ja sidususe printsiipi. TERVISE- JA TÖÖKASVATUS 1.Laiendame noorte koolivaheaegadel ja aastaringselt osalise tööajaga töötamise võimalusi nii õpilasmaleva rühmade kui muude meetmete abil. 2.Loome noortele võimalusi osalemiseks vabatahtlikus abistamistegevuses vanurite hooldamisel, kodupaiga heakorrastamisel, tegelemisel lasterühmadega jms. 3.Peame väga oluliseks noorte HIV ja narkoalast preventsioonitööd ning tervise alaseid üritusi, eeskätt noorte süsteemset sporditegevust ning muude tervist edenda vate ürituste süsteemset arendamist ja riiklikku rahastamist. 4.Tõhustame alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumidevastast võitlust. Oleme narkootikumide legaliseerimise vastu ja taotleme alkoholi ning tubakareklaami täielikku keelustamist. TERVISHOIUPOLIITIKA EESMÄRK JA ARENGUSUUNAD 1
3. Rakendame konkreetseid meetmeid tõrjutute ja sotsiaalselt vähekindlustatud gruppide kaasamiseks õpiringidesse, suvemalevatesse ja avatud noortekeskuste tegevusse. Tervise- ja töökasvatus 1. Laiendame noorte koolivaheaegadel ja aastaringselt osalise tööajaga töötamise võimalusi nii õpilasmaleva rühmade kui muude meetmete abil. 2. Loome noortele võimalusi osalemiseks vabatahtlikus abistamistegevuses vanurite hooldamisel, kodupaiga heakorrastamisel, tegelemisel lasterühmadega jms. 3. Peame väga oluliseks noorte HIV ja narkoalast preventsioonitööd ning tervisealaseid üritusi, eeskätt noorte süsteemset sporditegevust ning muude tervist edendavate ürituste süsteemset arendamist ja riiklikku rahastamist. 4. Tõhustame alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumidevastast võitlust. Oleme narkootikumide legaliseerimise vastu ja taotleme alkoholi ning tubakareklaami täielikku keelustamist.
Aga rohkem kui nood aumärgid, jäid A. Tõnissoni mälestust jäädvustama ta isevärki kindralinaljad ja vigurid, mis tegid temast sõdurite hulgas omaette legendaarse kuju meie kindralkonnas. A. Tõnisson oli oma suhtumises sõjaväeteenistusse vanamoodne mees, tõsine diviisi-isa, ja pole ime, et sel pinnal tekkis tal konflikte meie kindralkonna nooremate esindajatega. Sõjaväest vabanenult määrati A. Tõnisson tartu linnapeaks, kus ta olevat teinud suurt tööd linna heakorrastamisel. Detsembris 1939 aga kutsusti ta Tallinna ülemlinnapeaks, kust kindralmajor Jaan Toots oli just kohalt vabastatus. See jäi A. Tõnissoni viimaseks ametipostiks ta ajalikus elus. Oma tähtsate ja kõrgete linnavalitsemisametite kõrvalt oli A. Tõnisson esimese Eesti Vabariigi viimastel aastatel tegev ka parlamendis 1937. aastal Rahvuskogu II koja liikmena ja selle juhatuse 1. abiesimehena ning 1938. aastast Riiginõukogu liikmena. Ühiskondlikul alal oli A