vanalinnades kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustöödvähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõi riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsidoma võlla või voorimehega, vaetele polnud see taskukohane. 1870. aastalhakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imgus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus.Uuesolustiku oskakskujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu. 5
vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustööd vähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõid riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsid oma tõlla või voorimehega, vaestele polnud see taskukohane. 1870. aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imbus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas ka inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Uue olustiku osaks kujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu 4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel? Industriaalühiskonna kujunedes tekkisid mitmed ühiskondlikud probleemid, mille hulka
10 Kuna jätkus sõltuvus mõisast, puudusid ka tingimused arenguks. Oma madalate õlgkatusega puitelamute ja kitsaste tänavatega meenutas see pigem küla. Ja kuigi pidevalt õigusi kärbiti, hakkas elanike arv vähehaaval kasvama, ehitati uusi elamuid ja paranes ka heakord. 1765. ja 1770. aasta suured tulekahjud tähendasid rangemaid nõudeid ehituses ja heakorras – hoonetel pidi olema korsten ja kivikatused, samuti muutus aktuaalseks tänavate sillutamine. 1783 taastati Viljandi linnaõigus. Kreisilinna asukad olid valdavalt baltisakslased, eestlaste osakaal hakkas jõudsalt kasvama pärast pärisorjuse kaotamist. Viljandi linnasüdames leiame rohkelt väärikas vanuses puitarhitektuuri – traditsioonilisi vanabalti tüüpi ristkülikulise põhiplaani ja kõrge kelpkatusega hooneid. Nii mõnelegi neist lisandus moe muutudes ka klassitsistlikke
annaabi.ee 
