d) ,,Inimese ka kodaniku õiguste deklaratsioon" Asutava kogu poolt vastu võetud revolutsiooni programmdokument. e) Jakobiinid, nende tegevus, hinnang Lõid rahvapäästekomitee. Kukutasid Zirondiinid. Nad pöördusid kõrvale demokraatia teelt ja kehtestasid terrori mille käigus vastesed vangistati ja hukati. f) Revolutsiooni suhtumine kultuuri, hinnang Väga palju kultuurimälestisi havitati. Suhtuti ükskõikselt. g) Revolutsiooniaegsed reformid, hinnang h) Muutused olmes Kodanikud. Olme muutus igas mõttes lihtsamaks i) Napoleoni reformid, hinnang 6. Peeter I reformid Sõjaväereform, laevastiku loomine, habemete ja pikkade varukate keeld. Usu tähtsuse vähendamine. 7. Rootsi 17. saj a) talupoegade olukord Vabad b) Rootsi suhted Eestiga Eesti kuulus enne põhjasõda Rootsile. c) Gustav II Adolf Lasi rajada Tartu ülikooli
Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti aga kesa alla puhkama. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd külvati igal aastal kahele kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. Põllumaad oli varakeskajal vahe. Kolm neljandikku Euroopast võtsid enda alla polislaaned ja sood. Et rajada uusi põlde, tuli teha uudismaad. Niiviisi havitati aga vaga palju metsa, näiteks Inglismaal jäid alles vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti
Ajapikku hakati kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti aga kesa alla puhkama. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd külvati igal aastal kahele kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. 9 Põllumaad oli varakeskajal vahe. Kolm neljandikku Euroopast võtsid enda alla polislaaned ja sood. Et rajada uusi põlde, tuli teha uudismaad. Niiviisi havitati aga vaga palju metsa, näiteks Inglismaal jäid alles vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest
vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti aga kesa alla puhkama. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd külvati igal aastal kahele kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. Põllumaad oli varakeskajal vahe. Kolm neljandikku Euroopast võtsid enda alla polislaaned ja sood. Et rajada uusi põlde, tuli teha uudismaad. Niiviisi havitati aga vaga palju metsa, näiteks Inglismaal jäid alles vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest
annaabi.ee 
