Kui I Maailmasõjas oli loodud gaasirelvastus siis arendati ka välja gaasimaskid. Siis II Maailasõjas loodi juba võimsad tangid, allveelaevad ja sõjalennukid. Sõjatehnika täiendamine toimus just kahe maailmasõja vahel ja minu arust kui suurriikide arvates oli nende tehnika piisavalt arendatud siis nad tahtsid sõjakäigus oma tehnikat katsetada. Sellest järeldan, et II Maailmasõda oli kahjuks paratamatu. Peale Saksamaa oli ka teisel suurriigil omad plaanid valmis hautud. Nõukogude Liidu esemees Stalin püüdis läbi sõja elluviia oma maailma revolutsiooni ideed. Ka selle riigi tegevustest võis näha, et vaherahu ajal valmistas riik sõjaks ette, nimelt arendati tohutu hulgal sõjatehnikat-tanke, samalajal nälgis venemaa rahvas ning paljud surid haiguste ja nälja tõttu ära. Sõjatehnika arendajaks olid alaealised ja väga paljud naised ja vanurid. Ma arvan, et venemaa rahvas oli Stalini niinimetatud orjad. Nad
Nt. matused kindlad tavad ja kombestik. Pulmad järjest lisandub mujalt maailmast kombeid (pruudikimbu viskamine) 5. Mis on müüt? Too näide mõnest müüdis millest see jutustab. Müüt on pärimuslik kujutelm maailma tekkimisest, muistend, väljamõeldis, tõena esitatav liialdatud ettekujutus. Nt. maailma loomine ilmalinnu munast. Neist saavad maa, päike, tähed, elusolendid jm. Muneb munad kuldsesse põõsasse, hiljem pillub hautud munad laiali, neis tekib maailm. 6. Kuidas on müüdid ja kirjandus omavahel seotud? Müüt ei ole kirjandus, ta on ümbritseva maailma ja inimese otsene kirjeldus, mille tähendus oli sõnasõnaline. Kuid müüdid võivad olla kirjanikele loomingu allikaks. On kasutatud müütide teemasid, neile omast esitluslaadi. Sellest on tekkinud kirjanduslikud müüditöötlused, kunstmuistendid ja muinasjutud. 7. Mis on kirjandus (kaks seletust)?
Eestis ja saksakeelsetes maades peidab lihavõttejänes öösel mune aeda (ka majja, korterisse või rõdule) ja lapsed otsivad need üles. Komme on tänaseni elav, ehkki mõneski peres peidetakse värvitud munade asemel hoopis sokolaadimune ja ka -kujukesi. Muna Munast tekkis maailm, eeskätt tähed, kuu ja päike, samuti maa/kivid ja elavad olendid väidab loomismüüt. Maailmalinnu munetud munadest, mille see pärast pesaotsinguid rajas kuldsesse põõsasse ja hiljem hautud munad laiali pildus, tekkis nähtav maailm ja selle objektid. Eestlastel haudus salapäraselt karjateelt leitud munast välja ilmatütar, kes läks hiljem tähele või kuule mehele ja hakkas maailmaservalt üle ilma helkima. Muna leidjaks oli Salme, kelle nimi tähendab päikese tütart (läti Saule). Lihavõttemunad olid sotsiaalse suhtlemise vorm, kuulusid kinkide ja vastukinkide hulka. Mune kingitakse sõpradele, õpetajale, kuid ka ämmaemandale, samuti
Ka pole selget vahet juhtudel, kus n-ö. terve sisuüksus on vormistatud kord jutu, kord ütlusena, ja juhtudel, kus jutust pudeneb välja mõni meeldejääv repliik ja jätkab oma folkloorset elu omaette ütlusena. Nt. Aisopose valmidest pärinevad tuntud ütlused Viinamarja on hapud (rebase ütlus, kui ei küündinud viinamarju haarama); (Nagu) koer sõimes ~ heintel (ei söö ise ega anna teisele); Ära tapa hane, kes muneb kuldmune; Ära loe tibusid enne, kui nad on välja hautud. Väljend karuteene ~ osutas karuteene tuleb loomamuinasjutust, kus teenriks palgatud karu tapab suure kiviga magava peremehe laubale lennanud kärbse ja ühtlasi peremehe enda. Pisut panin, palju sain! oli tarvitusel humoristliku kommentaarina, kui piim või supp üle kees, ja on algselt rumala tüdruku repliik samasisulisest naljandist. Nii nagu repliike juttudest, on irdunud ja iseseisvateks ütlusteks saanud ka värsse või värsipaare rahvalauludest
See kõik justkui oleks alguse saanud sellest, et üks külatüdruk kutsus teisi merre prahti viskama. Suur kosmiline sünkronisatsioon. Kiigutakse ja lauldakse. 26.09.2012 Eestis levinud põhiversioon maailmaloomisest on kaheksaastmeline. Komponendid on variatsioonides. Õunapuu mäel, vili kukub vette, veest sünnib lind, lind lendab laulja/kiige (laulukoha) lähedusse (kiikumine kui rituaal), lind teeb põõsasse pesa (Karjalas mätastega), lind muneb ja haub, välja hautud pojad pillutakse laiali (laialipildumine võrreldav munade purunemisega Karjala müütides), poegadest saavad taevakehad ja mitmed muud asjad (nt. kadakad, mida seostati õlleteoga, mis on rituaalne jook pidupäevadel). Kuus tähtsat momenti Läänemeresoome müütide puhul: 1) Lind on deriurg (jumalanna). Mõnes laulus võtab otseselt inimkuju. Teriomorfne jumalus, looma(linnu)kujuline jumalus. Eestis levinud ka kapsaraua motiiv või taandumine spiraaliks või
annaabi.ee 
