ja aastapikuste programmideni. Mõned jäidki sinna (Rutt Allik). Seal on ka balti ajaloo tähtsaimaid uurimisseltse - Balti ajaloo komisjon. Igal aastal balti ajaloolaste päevad, kus käsitletakse mitmesuguseid balti ajaloo küsimusi kuni tänapäevani. Waitzi õpilasi on ka tagasi pöördunud. Võib rääkida Georg Waitzi koolkonnast. Tartu ülikoolis vedas seda Hausmann. Olulisim saavutus põhjalikul allikauurimisel rajanev töö – allikate publitseerimine. Waitzi ja Hausmanni üliõpilastel oli suur austus fakti vastu, detailitäpsus, metoodilisus (subjektiivsus kaotada, süvendada analüüsi), puudu jäi sünteesist (liialt kuivad, puudub laiem perspektiiv). Jätkasid Hundenburgi??? tööd (Hermann Hildebrand, Philipp Schwatz,) alates 1440 aastast materjali hõlmav. Teised allikasarjad: Liivimaa seisustepäeva aktid ja retsessid; allikate publitseerimises osas tegid baltisakslased ära tohutu töö. Liivimaa üks paremalt kajastatud piirkondi Lääne-
võetud ühise ajastu varane metalliaeg alla. Sisuliseks põhjuseks on esitatud argument, et metalli leidus tollal veel vähe ning suuremalt jaolt jätkus kiviriistade valmistamine ja kasutamine. Varase metalliaja mõiste loomise ajal (1950ndad) tunti pronksi- ja eelrooma rauaaja muistiseid ja leide tõesti veel tagasihoidlikult, kuid nüüdseks on see pilt tundmatuseni muutunud. Nii Constantin Grewingki kui hiljem ka Richard Hausmanni arvates elati Eesti alal kiviaja tingimustes kuni rooma rauaaja alguseni, kuigi üksikuid metallesemeid tunti ja kasutati. (Grewingki 1882, lk 58; Hausmann 1896, lk 12). Eelrooma rauaaeg eraldi perioodina hakkab arheoloogilises terminoloogias esinema alles 1920. aastate keskpaiku, kui Schmiedehelmil õnnestus uurida üht selle perioodi algusse kuuluvat kivikirstkalmet Jäbaras (kalme A), kust leiti meie tollased vanimad raudesemed (Schmiedehelm 1926).
aastatel ja algatas Narva aja uurimise seltsi 1864. Raamat Narva linna ajaloost. Tallinna ajaloo ja kunstimälestiste uurijad on jurist Eugen von Nottbeck (1842-1900) ,,Geschihte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" koos Neumanniga, ilmus 1896, 1894. Arhitekt ja kunstiajaloolane Wilhelm Neumann, tegevarhitekt. Huvi kunstkäsitöö vastu Baltikumis keskajast uusajani. Neumann projekteeris Läti kunstimuuseumi ja oli üle kümne aasta selle direktoriks. Georg Dehio (1850-1932) Hausmanni õpilane, koolitas Tartus, ülesaksamaaline korüfee, töötas kümme aastat Königsbergi ülikoolis (1883-1892) ja Strassburgis (1892- 1899). VII loeng Hindrik Prants, räägitud eelmisel loengul. Villem Reiman (1861-1917) hariduselt teoloog, Kolga-Jaani kirikuõpetaja. Vaimulikkonnale tugev surve karjääri alguses. Võimudega konflikt, sest laulatasid õigeusklikke ja luterlaste abielusid. Et õigeusust püüdis talurahvas palju taganeda, siis luteri vs õigeusu kirik
annaabi.ee 
