Üksinda maailmas Meie nimetu peategelane(p) tundub raamatu alguses ''normaalne'', keskpärane naisterahvas, kes on elanud kaks aastat lesepõlve. Tema päeviku varajased sissekanded pole küll piisavalt detailsed, kuid niikuinii oleks raske Temast tõpsemat pilti saada enne Seina ilmumist, sest see aeg kestab vaid ühe lühikese päeva. Selle aja jooksul võib öelda, et p armastab loodust, hoolib loomadest, on paikse iseloomuga ja üsna siiras teiste inimeste suhtes ning saab endaga kenasti hakkama. Õnneks toimub sündmuste pööre üsna pea ning p põrkab koos Hugo koeraga oma sõpru otsides vastu nähtamatut seina, mis -nagu p varsti aru saab- eraldab teda teistest inimestest ja ühiskonnast. Sellest hetkest saab alguse p uus elu ja tema isiksuse arenemine millekski palju enamaks, kui ta terve oma eelneva elu jooksul oli olnud. P aga tunnetab seinataguses maailmas midagi halba (''Ja järsku tundsin,...
Kus ühed tahtsid suurele merele, teised surusid karu koopasse. Wallerstein üritas ajaloosündmustel tuginedes ennustada maailma tulevikku. Ta teeb järelduse, et kõik suuremad sõjad maailma ajaloos on toimunud mere- ja maismaajõudude vahel, kusjuures peale on jäänud alati esimesed ja seda maismaajõudude abiga. Erinevate riikide ajalugu on erinev, nii ka tõlgendatav. Saksa „eluruumi” teooria rajaja Karl Haushoferi (1869 – 1946) kohaselt Geopoliitika uurib maailma riikide sõltuvust nende geograafilistest aluspinnast ja annab juhiseid välispoliitika teostamiseks. Geograafia põhjalik tundmaõppimine avab uusi poliitilisi võimalusi. Teooria kohaselt oleks see Saksamaa eluruumi kaitsmine ja võimalik laiendamine saksa rahva arvu suurendamiseks. Peale 1956. asastat, kui maa orbiidile lasti esimesed satellidid, tekkis maailmaruumi GP mõiste. Kes valitseb kosmilist ruumi, see valitseb maailma. 20
Pazifischen Ozeans"). Haushofer oli holist, ta vaatles riiki nagu tervikut, mille osad on vastastikku kohanenud üksteisega, niisiis inimesed ja institutsioonid riigi territooriumi ja selle loodusoludega. Et loodus on igal pool erinev, peavad erinema ka riigid ja rahvad. Nende vahel saab olla ainult võitlus eluruumi parast. Algsest eluruumist väga erinevaid alasid ei tohiks vallutada, sest nendega ei kohaneta. Riikidevahelise võitluse soovitav 1õpptulemus oli Haushoferi nägemuses Maa jagamine kolmeks või neljaks segmendiks. Natsid kasutasid tema teooriat. Alfred Hettner (1859-1941). 1928. aastal programmilise pealkirjaga teos "Geograafia, ta ajalugu, ta olemus ja ta meetodid". Koroloogiline käsitlusviis. Hettner ei tunnista, et ühes koroses paiknemise alusel satuvad loodusähtused ja inimtegevused kohustuslikult vastastikmõjju. Teiste sõnadega, eitab Humboldt-Ritteri "filtrit" geograafilisuse kriteeriumina. ''Filtri'' täpsustajad
arengustaadium.Mõlemale arengustaadiumile on iseloomulik, et riikidevahelisi suhteid käsitletakse sotsiaaldarvinistlikus vaimus olelusvõitlusena. Orgaanilisele teooriale lähedal ja sellega seotud on geopoliitiline teooria, mis peab kõiki samuti organismiks, poliitikat aga võitluseks organismi eluruumi pärast. 20.sajandil arenesid välja mitu rahvuslikku geopoliitilist koolkonda. Saksa geopoliitilise koolkonna ühe tuntuima esindaja Karl Haushoferi järgi uurib geopoliitika riiki kui ruumilist nähtust, kui geograafilist organismi. Geopoliitika peab poliitiliste protsesside (rahvusvahelises tähenduses) põhjuseks geograafilisi tegureid. Siit ka poliitiline geograafia, mis vaatles riikluse arengut kui ruumilist kasvu. Sisuliselt tähendas see riigi võimu ja võimsuse kasvu. Anglo-ameerika geopoliitilise teooria koolkonna areng toimus kahes etapis. 20sajandi
annaabi.ee 
