kui muudes postkommunistlikes maades. Oma märki tuli maha jätma kollane ajakirjandus ,,õhtulehe" ning ,,sõnumilehe" näol. Ja see on jätkunud tänapäevani. Meelelahutus ja uudis onpõimunud, tõrjudes tagaplaanile analüüsi ning harimise. Ümbritsevas elus toimunud ja toimuvate muutuste mõtestajana ei ole Eesti ajakirjandus suutnud oma sotsiaalset rolli piisavalt täita, ehkki ta ühiskonna valvekoerana on äge haukuja. Ajakirjandus on kultuurinähtusest muutunud professionaalseks uudiste ja meelelahutuse tootmiseks. Ajakirjandus tänases Eestis on meie iseloomu peegel. Need, kes panevad kirja, seda mida me loeme või näeme päevast päeva sõltuvad meie tahtest, sest kui meile ei meeldi mida me loeme siis müük või reiting langeb. Klient on isegi ajakirjanduses mingil määral kuningas. Eelnevalt nimetatu ning kiire töökohtade arvu kasvamise tõttu on meediasse
linn”. Apuleiuse ,,Kuldse Eesli” 11. osast leiame me tõestust selle kohta, et selle jumala kummardamine kestis Roomas kuni teise sajandini. Lisaks sellele on seda jumalat mainitud ka keskja renessansiaja alkeemiat ja maagiat kajastavates raamatutes. Kuigi roomlased ja kreeklased pidasid Egptuse loomapeadega jumalaid naeruväärseteks ja primitiivseteks (Anubist tunti hüüdnime all ,,haukuja), seostati Anubist siiski Siriusega taevas ja Kerberosega allilmas. Anubisega seotud jumalad. Nemphis (Nebhut/Nebethut/Nepthys): Anubise ema , Isise õde. Üks Heliopolise Enneadidest (9st jumalast). Oli sünni ja surma jumal. Ühes Surnute raamatus nimetetakse teda Lõuna Jumalannaks. Anput/Input: Egiptuse usundis Duati (koht, kus viibivad surnud. Egiptuse usundis väga oluline koht, paiknes algselt taevas
samaaegselt verbiga. Sellisel juhul tõlgitakse teda des-vormiga. Nt: vir amns omnia vincit (`mees võidab armastades kõik'); studisus sedet scrbns et legns (`õpilane istub lugedes ja kirjutades'). Kui lauses puudub substantiiv, võib preesensi partitsiipi tõlkida ka tegijanimega. Nt: rti cnsulis audients mvit (`konsuli kõne liigutas kuulajaid'). Ka eesti keeles esineb paralleelselt v-kesksõna ja tegijanime kasutamist. Nt: canis ltrns nn mordet (`haukuv e haukuja koer ei hammusta'). Mõned preesensi partitsiibid on omandanud puhtalt omadussõna tähenduse. Nt: sapi, v, -, ere (`mõistma, arukas olema'); part. praes.: sapins, entis (`mõistev, s.o tark'); cnst, stit, statrus, re (`põhinema'); part. praes.: cnstns, antis (`püsiv'). Participium perfecti passivi Perfekti partitsiip passiivis Participium perfecti passivi on verbi omadussõnaline vorm, ta märgib tegevust, mis on
stseenis, skeemis): soni (= sonimütsi kandev inimene); song (= patsient, kel on song); tsello (= inimene, kes mängib orkestris tsellot); mustad (= neegrid); punane taga (= veri taga); sininina (= sinise ninaga inimene); kevadekuulutaja (= lõoke); imetaja (= ema, poeetiline sünonüüm rahvalaulus); on kalmistul ~ haiglas ~ vannitoas (= surnud ~ haige ~ ...). Vanasõnas võib metafoor katta kagu teksti ja moodustada nn. lausemetafoori (Haukuja koer ei hammusta) või ainult osa tekstist, harilikult predikatiivse osa; kui taoline osametafoor on sõnaliigilt 6 substantiiv, kõneldakse nominaalmetafoorist (Silm on kuningas), kui aga verb või adjektiiv, siis predikatiivmetafoorist (Õnnetus õpetab; Kevadel vesi tark, sügisel loll). Metafooride mõtestamissuunad vanasõnades on huvitaval kombel seotud vanasõnade temaatikaga. Neid on mugav jälgida järgmise skeemi abil.
siis tähendab ta saunakerist; kui ta läheb lauta, sibul seljas, siis tähendab ta leivalabidat. Vahutava suuga kult või orikas tähendas Lõuna-Eestis veski- või käsikivi. Koer haugub elus kui ka ka eesti mõistatustes päris sageli ning linakolkimine ja linakolgits on need asjad, mille järske helisid koera haukumine meie mõistatusteloojaile kõigepealt on meenutanud: Koer haugub, saba suus; Koer haugub killa-kolla, üle mäe milla-molla, sabaroog teeb riksa-raksa. Teine tüüpiline haukuja on jälle pastor: Must koer, valge kurgualune (kuus päeva magab, seitsmendal haugub). Kui haukuv koer on punane, siis tähendab ta reeglina keelt, viidates metonüümiliselt sõimule või klatsile, vahel ka tuld lees (Punane koer magab jahuvakas). Hiirte ja rottide juures on kujundiloomet ajendanud peamiselt kaks seika: 1) hiirtel on pesad või urud ja neil on kombeks väikesi ümara kujuga auke närida ja nendesse joosta; lahendid ise võivad
annaabi.ee 
