Toitumine Jõehobu veedab kuni 18 tundi päevas peaaegu üleni vette sukeldunult, et end jahutada. Ülejäänud aja - vaevalt 6 tundi - pühendab ta söömisele. Toidu järele suundub jõehobu alati pärast päikeseloojangut. Kõik karjaliikmed käivad kordamööda vees, pojad teevad seda koos emadega. Mööda tuttavaid ja sissetallatud radu suundub kogu kari pikkamööda kohtadesse, kus pole puudus maitsvast rohust, mida jõehobud oma liikuvate huultega otse maapinnalt haukavad. Kui jõehobud kohtavad väikseid soiseid järvesilmi, sukelduvad nad sinna sisse ning veedavad niiviisi terve järgmisegi päeva. Oma kaalu kohta sööb jõehobu vähe: öö jooksul sööb ära 40 kilo rohtu PÕHIANDMED Suurus Pikkus: 3,5-4,5 m. Kõrgus: 1,6 m. Kaal: Isasloomal 2000-4000 kg, emasloomal kuni 1900 kg. 4 Paljunemine Suguküpsus: Isasloom 5. eluaastal, harilikult paaritub aga alles pärast 20. eluaastat, emasloom 3.-4. eluaastal.
Kirik kui endisaegne tooniandja oli kõrvale jäetud, vanemliku ja koolikasvatuse kõrvale ilmusid aga üha enam ka teised tegijad - kõigepealt kino, siis televisioon - esialgu küll süütu ja abitu - ja muusika, mis noorte esituses järjest radikaalseks ja metsikumaks muutus. Nüüd on laste peamiseks kasvatajaks saanud miljonipealine lohe - Internet, millest nad kahjuks otsivad sügavaid teadmisi vähem kui odavat aja surnukslöömise võimalust, selle kõrval aga haukavad ka väärteadmiste kõntsa. Normid on muutuvad inimesed on muutuvad sellega oleme jõudnud tänapäeva barbaarsuseni. Viimasel ajal on koolivägivallast palju juttu olnud. Õpilased muutuvad aina isekamateks. Isegi veel teismeliseikka jõudmata lapsed tikuvad oma oraalset ja füüsilist ülemvõimu näitama mitte ainult kaasõpilaste, vaid ka õpetajate suhtes. Pole siis ime, kui õpetajad viimases hädas politsei poole pöörduvad, et saaksid oma põhilist
5)Laevukesed toituvad kaladest, vähkidest, garneelidest ja homaaridest, samuti koljustest. Toitu hangivad nad tundlike moretseptorite abil, mis paiknevad nende peenikeste kombitsate tipus ja lõpuste kõrval. Silmad on neil küll suured, aga pole täiuslikud, sest need on nõrgad, ilma läätse ja klaaskehata. Laevukesed jahivad öösel. Nad närivad toidu tugevate sarvjate lõugadega, mis meenutavad papagoi nokka. Nad haukavad suure tüki, mis jõuab suhu kareda keele abil. Seedimine kestab 30 tundi. Konkurents - 1)Omavahel konkureerivad astelrai ja hiid-sarvikrai, kuna nad mõlemad elavad samades piirkondades ja söövad limuseid ja vähilaadseid. Mõlemad elavad soojemates ookeani piirkondades. Kui mõlemad raid hakkavad omavahel toidu pärast võitlema, siis jääb tavaliselt peale hiid-sarvikraid, sest nemad on astelraidest mõne meetri võrra pikemad ja ka tugevamad.
Nende silmad on pokaalikujulised, ilma läätse ja klaaskehata, seetõttu pole nad võimelised eristama ümbritsevate esemete üksikasju. Laevukesed hakkavad põhjast toitu hankima alles öösel. Nad liiguvad edasi, lastes vee kitsa ava kaudu lehtrist välja. Nad liiguvad aeglaselt pea ees. Sealjuures kombivad nad kombitsatega merepõhja. Laevukesed närivad toitu tugevate sarvjate lõugadega. Nad haukavad suuri tükke, mis jõuavad suhu kareda keele abil. Ühe söömaaja seedimine võtab laevukesel aega umbes 30 tundi. Tänase päevani pole teada, mismoodi näeb välja laevukeste kurameerimine. Viimasel ajal on küll nende kitseks töötatud välja kasvatusprogramme, ent nende arengutsükkel jääb endiselt mõistatuseks. Laevukesed on suguküpsed 6. elukuul. Innaaeg kestab tõenäoliselt aastaringselt.
annaabi.ee 
