Hamleti kahtlused oma ema suhtes. Claudiuse soov Hamletist vabaneda. 3. Mercutio ja Horatio Horatio on Hamleti usaldusväärseim sõber. Erinevalt Mercutiost on Horatio väga tõsine. Teda iseloomustab veel tema tasakaalukus, ratsionaalsus ja mõistuspärasus. Mercutio on Romeo üks parimaid sõpru. Ta on naljatlev, lõbus ja teravmeelne ( ka surma võttis ta vastu naljaga: ,,Tulge mind homme vaatama, ja te leiate, et olen surmtõsine ja haudvaikne mees."). Nad sarnanevad oma rollide poolest ja ka selle poolest, et kumbki ei ole otseselt seotud kummagi leeriga. Horatio kohta öeldakse ainult, et ta on Hamleti sõber. Mercutio ei ole seotud kummagi perekonnaga, kuid on teretulnud mõlemas majas, olles Vürst Escaluse sugulane. Ta eelistab Montecchisid, sest ei suuda taluda Tybaltit (Ta astub Romeo kaitseks välja Tybalti vastu, kes ta tapab.). 4. Tybalt ja Laertes
Nähes, et ta on putukaks muutunud kontori juhataja taganeb hirmunult, ema minestab ja isa hakkab nutma. Gregor palub, et juhataja teda hea sõnaga tööl toetaks, juhataja aga taganeb veelgi. Isa võtab ajalehe ja juhataja haarab jalutuskepi ning nad asuvad Gregorit tagasi oma tuppa peksma. Gregor jääb pagedes ukse vahele ja vigastab ennast ning uinub. Õhtul ärgates avastab ta et keegi on talle leiba ja piima toonud, kuid talle ei maitse enam ta lemmik jook ega leib. Korter on haudvaikne kuid keegi piilub ukse vahelt sisse ja sulgeb selle koheselt. Mõne aja pärast kustutatakse tuled teises toas ning Gregor mõtiskleb selle üle, mis ta pere küll ilma tema toetuseta ette võtab. Ta ronib diivani alla ja vannub oma perele olla nii vähe koormaks kui võimalik. Hommikul tuleb Grete tuppa ja avastab, et vend pole söönud, ta toob talle erinevaid jääke köögist. Värsked toidud talle enam ei meeldi, kuid hallitanud küll
..“ (ma pole kunagi asi!“ (Isegi 15-aastaselt olin ma temast natuke pikem). Kellelegi polnud lubatud rünnata minu midagi sellist öelnud ega uskunud): ennasttäis ajakirjanduslik tõlgendusvabadus, mis muud. vanemaid ega nende kasvatusviise. Ma pöördusin ümber ja jalutasin klassist välja. Klass oli Siiski on neil mälestusteradadel rändamises peidus õppetund. Pole võimalik ennustada, kuhu haudvaikne ja ootas; kõik see oli väga dramaatiline. Ma ei näinud „jobu“ (nii olime ta ristinud) õpilane võib jõuda või mis temast saab. Mõned mu õpetajad ütlesid mulle – sisuliselt ja vahel terve nädala. Ta ei jätnud mind isegi peale tunde – küllap ta mõistis, et oli läinud liiga kaugele ka sõnades – „Sinust ei tule midagi...“, lisades just selle päeva põhjuse: „sest sa ei kuulanud“ (isegi tolle aja kohta)
annaabi.ee 
