Põhjas jääb liigi areaali kaugeimaks paigaks Põhjalahe põhjarannik. Levila lõunapiiriks on Pürenee poolsaare ja Kaspia mere lõunakallas. Põhja-Ameerikas on ta levinud Atlandi rannikult kuni Vaikse ookeani rannikuni idas, põhja suunas kuni Hudsoni lahe lõunarannikuni ja Suure Orjajärveni. Lõunapiir on kolmekümne viiendal paralleelil. Kõrvukräts on väga suure arvukuse kõikumisega kakuline. Tema arvukust hinnatakse Eestimaal 500 4000 haudepaarini. Keskmine asustustihedus on 3,9 paari 100 km2. Talvitujana on lind üpris haruldane. Kõrvukrätsu talvist arvukust hinnatakse Eestimaal 100 400 linnule. Kõrvukräts ei kuulu looduskaitse alla. http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/korvukraets http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ASIOTU2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvukr%C3%A4ts 1
tavaline, kuid ohutegurite toime jätkumisel (loomapidamise vähenemine, heina- ja karjamaad võsastumine, sobilike elupaikade hääbumine) võib nende arvukus kriitiliselt langeda (Laurits, 2014). III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka (Peksar, 2014). Eestis hinnatakse hänilase arvukust 7 000-15 000 haudepaarini, peamiselt pesitseb siin alamliik lambahänilane (M. f. flava). Liigi esinemissagedus on üldiselt hästi teada, kuigi kvantitatiivne andmestik on vähene. Seetõttu arvatakse, et viimasel aastakümnel on liigi arvukus langenud, kuigi tõendusmaterjalid puuduvad . Mujal Euroopas (Holland, Poola, eriti aga Suurbritannia ja Iirimaa) on viimastel aastakümnetel liigi arvukus drastiliselt vähenenud. Peamiste põhjustena tuuakse muutused põllumajandusviisides – niitmise/karjatamise
talvine lisasöötmine. Tulemust me teame: Konnade abistajad püüavad kõrekulleseid. Kõre ehk viimase 40 aastaga on merikotkaste juttselg-kärnkonn on väljasuremisohus konnaliik. Et teda päästa, kaevatakse mererandadele sobilikke madalaid arvukus suurenenud üle 10 korra kuni 180 kudemistiike, kuhu asustatakse kõrede veel säilinud haudepaarini. looduslikest elupaikadest toodud kullesed. Merikotkaste arvukust on aidanud taastada Viimastel aastakümnetel oleme märganud neile talviti toodud lisasööt. looduskaitsjate usinat tegutsemist pärandkoosluste päästmisel