• Seetõttu mängib suurt rolli sealne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Vooremaa • Vooremaa järvedes on kindlaks tehtud 18 kalaliigi esinemine. • Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk, linask(pildil) ja mudamaim. Vooremaa • Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas, säinas, siig(pildil), koha, järvelõhe ja –forell. Vooremaa • Vooremaa järvedel on kindlaks tehtud 31 haudelinnu liiki. Määratud on ka 45 liiki läbirändajaid. Vooremaa • Arvukalt esineb nii mustviireid kui ka tuttvarte (pildil). Vooremaa • Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Vooremaa • Vooremaa maastikukaitseala pakub matkaradasid nagu Luua metsanduslik õpperada (4,6 km). Vooremaa • Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008.
Tähelepanuväärne on Saadjärves esinev rääbis.Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas, säinas, siig, koha, sevani hramulit, järvelõhe ja –forell, koger, hõbekoger ja riipus. Siberi päritoluga peled on hästi kohanenud Kuremaa järves (Remmel 1978). Vooremaa järved moodustavad sisevete rühma, kus suhteliselt väikesel pindalal pesitseb liigirohke linnustik (suure isendite arvuga).Vooremaa järvedel kindlaks tehtud 31 haudelinnu liiki ning 5 liigi pesitsemist oletatakse siin. Üle 45 liigi on kindlaks tehtud läbirändajaid ning toite-ja hulgukülalisi (Remmel 1978). Linde on Vooremaa järvedel rõngastatud rohkelt. Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke
Siberi päritoluga peled on hästi kohanenud Kuremaa järves (Remmel 1978). 9 Vooremaa järved moodustavad sisevete rühma, kus suhteliselt väikesel pindalal pesitseb liigirohke linnustik (suure isendite arvuga). Sellele lisaks leiavad Vooremaa järvedel häid puhke- ning toitumistingimusi tuhanded läbirändavad linnud, samuti ka toite- ja hulgukülalised. Ajavahemikul 1963 1975 on Vooremaa järvedel kindlaks tehtud 31 haudelinnu liiki ning 5 liigi pesitsemist oletatakse siin. Üle 45 liigi on kindlaks tehtud läbirändajaid ning toite-ja hulgukülalisi (Remmel 1978). Soitsjärv on Vooremaa linnurikkaim järv, millel pesitseb 28 linnuliiki. Järvel on linnujaht keelatud. Siin pesitseb ka suur ( ca 5000 paari) naerukajaka koloonia ning selle läheduses 200 400 paari väikekajakaid. Arvukalt esineb nii mustviireid kui ka tuttvarte. Üsna sagedased on ka mitmed pardid : jõgitiir, punapea vart ja sarvikpütt
annaabi.ee 
