VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST · Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur PõhjaItaalias · Etruskid pärit Toscana maakonnast · Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia
tõusnud seitsme astanguga samuti 90m kõrgusele. 7. Missugune oli Egiptuse usund, kuidas nad kujutasid kunstis jumalaid, too näide! Usuti ja austati paljusid jumalaid. Vanemaid jumalaid kujuatai tavaliselt loomadena. Kuid enamasti inimese keha ja looma peaga. Nt: krokodillipäine vetevalitseja Sobek, lehmapäine Hathor, iibisipäine Thoth, Horus. 8. Nimeta ja kirjelda 4 haudehitise tüüpi, nimeta kuulsamad! Mis on meie jaoks positiivset egiptuse haudehitistes? Tänu matusekommetele on vanast Egiptusest meieni jõudnud rohkem kunstiteoseid. a) Mastabad-koosneisd maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. b) Astmikpüramiid-kerkis kõrgusesse aga tõustes pidi kivikuhi ahenema. c) Püramiidid- Kairo lähedal, Giza väljal. d) Orutempel-veetõusu piiril asus, sealt viis tee ülemise e. Hauatempli juurde
Mükeene kaevushaud A paiknes u 26 m läbimõõduga ümaral platsil. Siin 6 u täisnurkset haudehitist. Surnud maetud ränikivikihile. Ehitised kaetud palklaega, millel kiviplaadid. Rikkaim oli kaevushaud nr 4, kus oli 7 matust. Meeste nägudel kuldplekist maskid. Surnutele pandi kaasa kõik see, mida peeti vajalikuks teises ilmas edasielamiseks. Need olid lauanõud, relvad, ehted. Kaevushaudu veel mujalgi. 16. saj alguses eKr Mükeenes tugevad Minose kultuuri mõjud. Muuhulgas siis muutus ka haudehitistes. Hakati rajama kamberhaudu, hiljem kujunesid neist tholosed ehk kuppelhauad (hiilgeaeg u 1300 eKr). Hilis-Hellasest alates (peale 1600/1550 eKr) kesksel kohal Mükeene linnus. Elamud suhteliselt tagasihoidlikud. Keskustena Mükeene kõrval Pylos, Tiryns. Hilis-Mükeene perioodil (u 14001200 eKr) Mükeene kultuuri kõrgaeg. Ehitati tugevaid kivilinnuseid koos neis asuvate paleedega. Üldiselt need tagasihoidlikud võrreldes Minose omadega.
püstitamine. Hilis - Egiptuse ajal ( 11. saj. eKr. - 4. saj. eKr. ) oli riik pidevas mõõnaperioodis, üksikute väheste tõusulainete ajal püüti täiendada olemasolevaid templeid ( nt. ehitati veel üks püloon Karnaki templile, templi uue õue siseseinte äärde paigutati kaherealine kolonnaad jms. ). Kuigi uusehitused oma mastaapidelt mõnigi kord ületasid varemloodut, ei lisanud nad egiptuse arhitektuurile põhimõtteliselt midagi uut. Uut eiolnud ka haudehitistes - vaaraod maeti endiselt Kuningate orgu, tegelikult aga sammus kogu Vana Egiptuse kultuur vastu oma hääbumisele. 16 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR Euroopa tsivilisatsiooni kige varasemaks kandijaks antiikmaailmas oli kreeta- mükeene e. egeuse kultuur, mis itses Egeuse mere rannikul ja saartel aastail 3000-1100 e.Kr.
annaabi.ee 
