Nagu sülg niisama higi sisaldab elujõudu ja on sellisena nõidumis ja arstimisvahendiks, isegi riided, kuhu higi on imbunud, eriti näit. Higilapp, millega pühitakse surnut. Elundhingekujutelm teeb meile mõistetavaks erilise hoolekande äralõigatud ja väljakukkunud hammaste ette: nende kaudu inimene võib langeda hädaohtu, kui need satuvad vaenlike jõudude võimsusse. Neid hoitakse sellepärast hoolega alal ja võetakse haudagi kaasa, sest need on nii püsivad, et kui kõik muu mädaneb ja hävib, siis nendes ikkagi veel hing võib edasi elada. Ja kristlikus miljöös tehakse neile rist peale, et kurat neid ei saaks endale, ei teeks määratut hingejõudu sisaldavat küüntest kübarat jne. Sõrmeküünte õitsmisest sellevastu järeldatakse ka inimese elujõu ja õnne õitmist. Kõõntemaagiat on rohkesti levitand ka balti saksa ebausklik aadel.
Kallalekippuvale võõrale võidakse sülitada näkku, et tagasi tõrjuda võõrast elujõudu. Nagu sülg nõnda ka higi sisaldab elujõudu ja on sellisena nõidumis- ja arstimisvahendiks, isegi riided, kuhu higi on imbunud, eriti näit. higilapp, millega pühitakse surnut. Küüned ja hambadki olid elundhingedeks. Äralõigatud küünte ja väljakukkunud hammaste kaudu võib inimene langeda hädaohtu, kui need satuvad vaenulike jõudude võimusesse. Neid hoitakse hoolega alal ja võetakse haudagi kaasa. Neis peituva elujõu pärast, kasvatati vanasti pikaks juuksed ja habe. Ja kui lõigati neid, siis koheldi karvu sama hoolega kui küüsi ja hambaid. Karvades kätkeva elujõu tõttu on nad tähtsaks nõidumisvahendiks et teise hinge oma meelevalla alla saada, kisutakse sellelt karvu, lõigatakse juuksetutt jms. Või antakse teisele kas salaja või avalikult oma juukseid sisse süüa, et muuta enda hinge talle armsaks ja tarvilikuks.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Nõnda kaunistatuna ongi India naine jõudnud ajalooraamatute piltidele ja templite seinamaalinguile. Muinasegiptus Antiikajal oli jumestuse eesmärgiks enamasti kaunistada ja kaitsta nahka kõrvetavate päikesekiirte eest. Vanas Egiptuses peeti iluravist kõrgelt lugu. Haudagi pandi surnule kaasa muuhulgas ka tema kosmeetikavahendid. Üllataval kombel olid juba siis tuntud needsamad vahendid, mis praegugi. Hästi säilinud matmisleiud on andnud väärtuslikku informatsiooni egiptlaste kommetest. Egiptlased ei mõelnud oma iluravivahendeid ise välja, nad jätkasid traditsioone, mille pärisid oma esiisadelt. Niiluse kallastel elanud karjakasvatajad olid juba mesoliitikumis määrinud oma nahka rasvaga ning maalinud näole ja kehale kujundeid taimedest saadud
annaabi.ee 
