altarit, kus on kujutatud Annat istumas, laps süles. Samuti nägin ma umbes 1520. aastal valminud skulptuuri ,,Püha Jüri lohega". Huvitav oli Püha Antoniuse ehk Passiooni altar, valminud umbes aastatel 1510-1515. Kesktahvlil on kujutatud ristilöödud Kristust, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ning evengelist Johannes. Edasi kõndides nägin jällegi üht hauaplaati, täpsemalt Johannes Ballivi hauaplaati. Hauaplaadil on kujutatud teda luukerena. Edasi kõndides jäi silma kõige huvitavam maal, mis kannab nime ,,Surmatants". Maali autor on Bernt Notke. Mainiks ära ka, et see maal on üks kuulsamaid kunstiteoseid tänases Eestis. Maalil on kujutatud 7 tegelast. Need on : Jutustaja, Surm, Paavst, Keiser, Keisrinna, Kardinal ja Kuningas, kes on kutsutud Surma poolt ühisesse ringtantsu. Maali sügav mõte on selles, et kes sa ka ei oleks suur või väike, vaene või jõukas, ikka oled sa surelik inimene.
Ta kadestas Trigorinit, kes teenis leiba kirjanikuna, tema kuulsuse pärast. Niina jaoks tundus ahvatlev tuntus, kuid ta ei mõistnud, et populaarse inimese elu pole meelakkumine, nagu esmapilgul tunduda võib. Niina arvas, et Trigorinile meeldib kirjutada, kuid tegelikkuses kirjanik ei nautinud seda, ta ei sallinud ennast kui kirjanikku. Ta tundis, et petab lugejat, on halvem kui teised ja kujutas endale pidevalt ette lauseid, mis peaks olema ta hauaplaadil: ,,Siin puhkab Trigorin. Oli hea kirjanik, kuid kirjutas halvemini kui Turgenev." Tundus, et Niinale ei läinud korda teiste inimeste arvamus, algaja näitlejana leidus temas julgust pöörata selg oma perekonnale, minna ära kodukohast, et alustada oma elu lavalaudadel. Esialgu oli ta kehv näitleja, kuid ta ei andnud alla ka siis, kui mees ta hülgas ja laps suri ta pingutas oma tuleviku nimel. Tema unistus täitus ja temast sai elukutseline näitleja,
joonistuseks talu, maastikumotiivid või lihtsalt kogu sümboolika välja jätta ja märgistada hauakivil ainult surnu nimi ja tema eluaeg. Talu ja maastiku graveerimisel hauakivile püüavad inimesed näidata lahkunu lapsepõlve või elukohta meenutavaid motiive. Tihti palutakse, et hauakivi oleks suure loodusliku kivi moodi. Suuri erinevusi võib kohata eritellimuste puhul, siin mängib rolli kliendi maitse-eelistus. Eesti klient eelistab lihtsust, et hauaplaadil oleks mingi peidetud ja võibolla võõrastele arusaamatu tähendus. Vene rahvusest klient püüab hauakivile panna kõike, mida ainult fantaasia ja rahakott lubab, võimalikult palju elemente (isegi kui need nt skulptori meelest kokku ei sobi), peaasi, et kõik emotsioonid oleksid väljendatud. Sellised vene hauakivid on tihti suured, neile on joonistatud tõeline maal, eriti populaarsed on pühakute
sisemine maailm. Sisemise maailmaga (Ken Wilberi skeemis vastab sellele kvadrant Meie) tegeleb eetika. Kanti eetika keskne põhimõte on vaba tahte kategooriline imperatiiv (= käsk): Toimi nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi kehtida üldise seadusandluse printsiibina. Kanti järgi tuleb täita oma kohust üksnes kohuse pärast. Kohuse täitmisel ei tohi mõtelda tingimustele, käituda teatud viisil karistuse kartusest või kiituse ootusest. Kanti hauaplaadil on kirje, mille mõte on umbes järgmine: Maailmas on ainult kaks tähtsat asja -- tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus minu südames. 11 GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL (17701831) Hegel uuris põhjalikult filosoofia kategooriaid ja nende dialektikat. Hegeli dialektika vastab skeemile: tees antitees süntees. Sünteesist saab uus tees, millele järgneb antitees ja sellele uus süntees ja nii edasi
annaabi.ee 
