Kogu selle aja oli Martin, Taneli parim sõber, Heidile toeks olnud ja Lisbeti koos Heidiga nagu oma tütart kasvatanud. Pool tundi peale ühist Taneli haual leinamist lahkusid sealt kõik peale Heidi ja Lisbeti. '' Ära nuta, ema, issi on alati meiega,'' lausus Lisbet,kes ise küll polnud kordagi oma isa näinud,aga armastas teda väga.Enne lahkumist asetas Heidi ühe kirja hauale ning kuivatas pisaraid lahkudes... Taneli hauakivisse oli raiutud tume tekst : Ei kaua koos me saanud olla. Vaid hetkeks ristusid me teed. Sul oli aega vaid tulla ja minna, Kuid alatiseks meelde jääb see.... K.Kõiv
tütred ei hoolinud temast mitte üks põrm ja selle kurva tõe pärast ta sureb kurvastusse ja ahastusse. Enne suremist ta neab oma tütreid sonides koledasti, kuid lõpuks ikka andestab neile kõik mitte hoolivuse ja mittearmastuse. Eugene ja Biancon- tudengist sõber matavad isa Gorioti oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Oma sõbra nõu kuulda võtnud Eugene lasi hauakivisse raiduda sellise lause: ,,Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud' ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul." Matustele ei tulnud rohkem kohale kui Eugene ja Christophe, kes oli pansioni tööpoiss. Eugene oli ahastuses ja väga pettunud ning vihane, et isa Gorioti ainukesed tütred ka ei ilmunud isa matustele. Ta hakkas välja nuputama kättemaksu, heites esimese väljakutse seltskonnale, minnes proua de Nucingeni juurde lõunastama.
Nii ka 10 aastat pärast Taneli traagilist surma. Kogu selle aja oli Martin, Taneli parim sõber, Heidile toeks olnud ja Lisbeti koos Heidiga nagu oma tütart kasvatanud. Pool tundi peale ühist Taneli haual leinamist lahkusid sealt kõik peale Heidi ja Lisbeti. '' Ära nuta, ema, issi on alati meiega,'' lausus Lisbet,kes ise küll polnud kordagi oma isa näinud, aga armastas teda väga. Enne lahkumist asetas Heidi ühe kirja hauale ning kuivatas pisaraid lahkudes... Taneli hauakivisse oli raiutud tume tekst : Ei kaua koos me saanud olla. Vaid hetkeks ristusid me teed. Sul oli aega vaid tulla ja minna, Kuid alatiseks meelde jääb see.... Katariina Peksar
annaabi.ee 
