Kaardil: Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Leidub:Tartus Emajõe ürgoru kaldapealsel, Kalmistu paljandis, Naissaarel, Piusal. Kasutatakse ehitusliivaks. Kaardil: Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Kasutatakse telliste valmistamisel. Leidub: Pakri poolsaarel. Kaardil: Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim. Seda kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses. Leidub: Sigulas, Padas. Kaardil: Dioriit Dioriit on keskmise koostisega süvakivim. Kasutatakse ehitusel. Migmatiit Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim. Leidub: Saaremaa rannikul ja mujal Eesti kivistel rannikutel. Kasutatakse kivitaieste tegemisel. Kaardil: Leiukohad
80% suurtest rändrahnudest Eestis koosnevad graniidist GRANIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim Kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses Sisaldab sageli väärtuslikes kogustes kroomi, niklit, koobaltit, kulda, hõbedat, plaatina või vasksulfiidi Leidub harva nii Eesti kristalses aluskorras kui ka rändrahnude hulgas. GABRO LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø gabro ..On aluselise koostisega süvakivim. ..Gabrot nimetatakse mustaks graniidiks. VÄRVUS: Rohekashall kuni must . OMADUSED: On ühtlane peene- või keskmiseteraline vastupidav kivim. KASUTAMINE: Kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses. LEIDUMINE: Gabrot leidub harva nii Eesti kristalses aluskorras kui ka rändrahnude hulgas. Ø GABRO Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø FOSFORIIT Fosforiit on settekivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
büroode eskiiside kataloogides (Lisa I: pilt 1). Vanimad eesti külakalmistutel säilinud ratasristid pärinevad 17. sajandist (Sala 2000:97). Ristikuju levis 7.- 8. sajandil Iirimaal ja Skandinaavias, kus sümboliseeris igavikku, ühendas endas tuleviku kõrgust, mineviku sügavust ning tänapäeva elu laiust ja pikkust, aga ka päikest, nelja ilmakaart, nelja aastaaega ja nelja ürgainet: tuld, õhku, maad ja vett. Ratasristi tuntakse eeskätt keldi Kristuse ristina, hauakividena oli levinud Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eesti kalmistutel (Saare 2001:225). b. Ladina rist: Klassikalises variandis on ladina risti alumine osa pikem kui külgmised osad kokku, risti ülemine vertikaalne osa on aga kõige lühem (Lisa I: pildid 1 ja 2; Lisa III: pilt 3). Ristiusu maailmas on ladina rist kõige levinum. See pääses domineerima läänekirikus (luterlikus ja katoliiklikus). Pärast Rooma impeeriumi lõhenemist sai tavaks igale uuele tekkinud religioossele
annaabi.ee 
