nende hiilgeaeg jääb umbes 8-3 saj. e.Kr. Tähtsaimad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel. Isegi Rooma kuulus mõnda aega nende võimu alla. Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asuala vallutamist hävitasid kõik, mis hävitada sai. On säilinud väheseid kirjalikke muistisi, aga neid pole suudetud siiani tõlkida. Ainsaks tõsiseltvõetavaks etruskide säilmeks ongi nende hauad, kune neid roomlased ei puutunud. Hauakambreis on etruskid sarnaselt egiptlastele püüdnud luua oma hingedele meeldivat ümbruskonda, maalides seintele stseene igapäevaelust, pidustustest, tseremooniatest ja muust. Värvidest kasutati kollast, pruuni, punast, rohelist ja helesinist. Kuna jõeorgudes oli ohtralt heakvaliteedilist savi, olid etruskid osavad savikujude voolijad. Väga tuntud on nende sarkofaagide kaasi kaunistavad saviskulptuurid. Etruski arhitektuuri on säilinud väga vähe, tuntuim on
Huvitav oli ka raamat "Vaaraode kroonika", mis täiendas internetist saadud materjali. Olen väga rahul oma teemavalikuga, sest teadsin vaaraost varem vaid niipalju, et Tutanhamon suri noorelt. Töö äratas minus huvi iidsete valitsejate kultuuri vastu, mida tulevikus oleks huvitav edasi uurida. KASUTATUD KIRJANDUS Raamatud 1. Adamson, J. "Egiptuse templeis ja hauakambreis",1935, 31lk 2. Vandenberg, Philipp "Vaaraode needus: Nüüdisaegne teadus lahendab aastatuhandete vanuse müüdi" , tõlkinud Rein Kärner, 1999, 250 lk 3. Peter A. Clayton. "Vaaraode kroonika", "http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/kirjastus?11" Eesti Entsüklopeediakirjastus "http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?6128" 2001, 224 lk Interneti leheküljed 1. http://rwww.kv5.com/html/carter.html 2. http://touregypt.net/marketplace/tomb.html 3.http://my.tele2.ee/krissu1/tuti
Etruski tähestik desifreeriti juba XV sajandil, sõnade tähendus on jäänud aga tänaseni saladuseks. Säilinud on suures osas vaid haudadesse kaasa pandud ohvritalitluste kirjeldused. Alles pole aga ühtegi teksti, mille põhjal võiks rekonstrueerida etruskide igapäevase kõnekeele. Etruski kultuurist jutustavad meile täna peamiselt vaid hauakambrid. Kuigi roomlased tegid etruski külad maatasa, polnud nad siiski nii julmad, et oleksid rüüstanud ka etruskide matmispaigad. Hauakambreis on etruskid sarnaselt egiptlastele püüdnud luua oma hingedele meeldiva keskkonna. Kollaseid, punaseid, pruune, rohelisi ja helesiniseid toone kasutades on hauakambrite seintele maalitud stseenid igapäevaelust, pidustustest, tseremooniatest. Läbi aegade on õpetlased püüdnud leida vastust küsimustele, kust see võimas ja haritud rahvas Apenniinidele tuli, kust on pärit nende omapärane unustatud keel ja miks ometi on nende kunst, usund ja kirjalikud muistised alati looritatud müstikaga
annaabi.ee 
