Tervislikud eluviisid saagu inimesele harjumuseks. Päriliku eelsoodumusega on näiteks kõrgvererõhutõbi,suhkrutõbi,rasvatõbi,alkoholism,kopsuvähk jt. Vähkkasvajad on samuti päriliku eelsoodumusega haigused.Vähkkasvajad põhjustavad geeniregulatsiooni häired.Valede geenide avaldumine tuleneb genotüübi iseärasuste ja keskkonnatgurite koosmõjust. *Meditsiinigeneetika Pärilike haiguste sünieelne diagnostik(lootevedeliku proovist analüüs,koeproov koorioni hattudest). Suguvõsa uuringud. Pärilike haiguste profülaktika. Vähkkasvajate tekkepõhjuste uurimine ja mittekirurgilste ravimeetodite väljatöötlemine. 3)Mittepärilikud haigused Sõltuvalt keskkonnateguritest. Loote väärarengud on tingitud last ootava naise haigustest või muudet kahjulikest keskkonnateguritest. Nakkushaigused on mittepärilikud. Mittepärilikud on ka organite ja organsüsteemide haiused.
13. Milliseid meetodeid allpool toodud valikust on võimalik kasutada, et kontrollida, kas imetaja rakkudesse viidud transgeen on sisenenud meie poolt soovitud kohta? a) Positiiv-negatiiv selektsioon b) Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) c) Restriktsiooni fragmentide pikkuse polümorfismi (RFLP) analüüs d) Western blot 14. Mitteinvasiivse prenataalse diagnostika puhul uuritakse? a) Amnioni vedelikus leiduvaid loote rakke b) Koorioni hattudest (platsentast) saadud loote rakke c) Ema veres leiduvat loote rakuvaba DNA-d d) Ema ja loote võimalikku reesuskonflikti e) Kõik siintoodud võimalused on valed 15. Geenide knock-out on väga levinud tehnoloogia meie poolt uuritavate geenide funktsiooni selgitamiseks. Kas hiire varases embrüonaalses arengus olulise geeni uurimiseks tuleks teha: a) Konditsionaalne knock out hiir b) Klassikaline knock out hiir 16
harjumuseks. Päriliku eelsoodumusega on näiteks kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvtõbi, alkoholism, kopsuvähk jt. Vähkkasvajad on samuti päriliku eelsoodumusega haigused. Vähkkasvajaid põhjustavad geeniregulatsiooni häired. Valede geenide avaldumine tuleneb genotüübi iseärasusest ja keskkonnategurite koosmõjust. Meditsiinigeneetika Pärilike haiguste sünnieelne diagnostika (lootevedeliku proovist analüüs, koeproov koorioni hattudest). Suguvõsa uuringud. Pärilike haiguste pröfülaktika. Vähkkasvajate tekkepõhjuste uurimine ja mittekirurgiliste ravimeetodite väljatöötamine. 3) Mittepärilikud haigused Sõltuvad keskkonnateguritest. Loote väärarengud on tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjulikest keskkonnateguritest. Nakkushaigused on mittepärilikud. Mittepärilikud on ka organite ja organsüsteemide haigused. 4. Vähkkasvajate tekke mehhanism
Võimaldab sünnieelset diagnostikat võetakse lootevedelikku koos rakkudega. 3) Allantois e. kusekott imetajatel kujuneb soolejätkena, hakates ühendama loodet ja platsentat. Allantoisist kujuneb lõpuks nabaväät. Nabaväädis on veresooned, sellel on põhiliselt tranportfunktsioon, teatud määral ka eritus. Pärisimetajatel esineb naba. 4) Koorion e. irdkest kõige välisem lootepoolne kest, mis moodustab hattusid. Hatud tungivad emaka limaskesta. Hattudest ja emaka limaskestast kujuneb platsenta. Koorini tükikesi kasutatakse sünnieelses diagnostikas. Kohe saab piisavalt materjali uuringuks. 5) Platsenta e. emakook koosneb ema ja lootepoolsest osast. Platsentas on kahe ruumis süsteem. Lootehatud verega moodustavad ühe ruumi, emaka limaskesta verega täidetud õõnsused on teine ruum. Ema ja loote vered ei segune. Kogu ainevahetus käib läbi membraanstruktuuride. Ema ja loote veri segunevad loomulikul
Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivset pepsinogeeni, mis puutudes kokku HCl'iga muutub taas pepsiiniks. 59.Peensool Peensool koosneb kaksteistsõrmiksoolest, tühisoolest ja niudesoolest. Funktsioonid- küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega, toidukoostisosade seedimine, mitmesuguste hormoonide sekretsioon. Sisepinna struktuur-sool kui silinder, mis koosneb kurdudest, mis omakorda koosneb hattudest ning need mikrohattudest. Seina ehitus-limaskest, mis koosneb soolehattudest ja soolekrüptidest ja limaskesta lihaskihist ning lihaskiht mis koosneb ringkihist ja pikkkihist. Soolehatt-seda verega varustav arteriool hargneb alles hatu tipus. Imendumise käigus liigub veri ühtlaselt hatu tihedasse kapilaarvõrgustikku, kuid soole puhkeolekus kapillaaridest suur osa ei tööta ja enamus verest tuleb tagasi mööda veenulit. Soolehatt koosneb mikrohattudest, sidekoest ja
• 1.3 m pikk, max läbimõõt 6-9 cm • Jaguneb: – Caecum e umbsool – Colon e käärsool – Rectum e pärasool • Niudesoole ja umbsoole vahel ileotsökaalne sfinkter, mis reguleerib jämesoolde siseneva küümuse hulka • Pärasool lõpeb anaalsfinkteriga, mis koosneb seesmisest silelihaselisest (tahtele allumatu) ja välisest vöötlihaselisest (tahtele alluv) osast Jämesoole histoloogilised eripärad • Limaskest on sile, ei koosne hattudest, küll aga sisaldab mikrohatte ja krüpte • Pikilihaskihi moodustavad proksimaalses osas vaid kolm pikisidet (taeniae coli). Nende toonus ja ringlihaste kontraktsioonid tekitavad sooleseina sissenöördumisi, mille vahele jäävad “taskud” (haustrae) Jämesoole funktsioonid • Vee ja elektrolüütide imendumine (0.4-1 L vett päevas) • Bakteriaalne floora – Paljud sümbiootilised bakterid, nii aeroobsed kui anaeroobsed