Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogianormid Tiiu Erelt Udo Uibo Rein Kull Jaak Peebo Mati Hint Henn Saari Eesti morfoloogia uurijaid Arvutimorfoloogia Heiki-Jaan Kaalep Tarmo Vaino Heli Uibo Indrek Hein Ülle Viks Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia vanas kirjakeeles Külli Habicht Pille Penjam Kristiina Ross Kasutatud kirjandus Ehala, Martin. 1997. Eesti keele struktuur. Tallinn. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2000. Eesti keele käsiraamat. Tallinn. Haspelmath, Martin. 2002. Understanding morphology. London. Karlsson, Fred. 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn. Whaley, Lindsay. 1997. Introduction to typology. The unity and diversity of language. London, New Delhi. Mõisted, mida tuleb teada Aglutinatsioon Morfeem Allomorf Morfofonoloogia Analüütiline väljendusviis Muuttüüp Astmevaheldus Paradigma e vormistik
Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündinud kategooriate eeldamist. - Haspelmath (2010): igas keeles on oma kategooriad, mis adekvaatse kirjelduse korral on ka tõesed; 2. Keelte liigitamise põhimõtted. • Genealoogiline – liigitatakse päritolu järgi • Tüpoloogiline – vaatab keele tegelikku struktuuri ja omadusi • Areaalne – räägitakse piirkonnakeeltest (Aafrika keeled – kuigi tegelikult on seal erinevaid keelkondi, eesti keel nt läänemere areaal)
(-abs-ergatiivne süsteem: mittesihitisliku lause osalise markeering on sama, mis sihitisliku lause patsient) Lõpetuseks: järgmisel nädalal loengut ei ole. 3.11.2010 - Süntaksiteooriad jm Bernd Heine - pragmatilisatsiooniteooria (keelekasutusega tegelev keele suund) lisamine grammatikalisatsiooniteoorale. ma arvan, ma ei tea ei muutu kunagi afiksiks (käändeks või pöördeks) Susanne Hiemeier - aspekti- ja ajakategooria vahel (english tenses) Martin Haspelmath - kui keeli võrreldakse, siis mida võrdleme, millest lähtume (ise tüpoloogi, üldine, kedagi väga ei ole huvitanud) - keeleteadus on inglise keelest lähtuv :(tegi kriitikat), peaksime hoopis võrdlema mõistet, mitte gram. element või sõna, võib kasutada nt pilte; aspekti.jm keerulisemad kategooriad on keerulisem võrrelda. peab olema 2 tasandil keeleuurimine (sügavuti omaduste, tunnuste kompleks) mida on vaja, et võrrelda! keeli ei tohiks võrrelda inglise keelest lähtuvalt.
annaabi.ee 
